SWEDBANK SAAMUEL KADANIK EE552200221015323412 Selgitus: annetus.
kuula saadet https://raadio7.subspla.sh/xmcxrpf

SWEDBANK SAAMUEL KADANIK EE552200221015323412 Selgitus: annetus.
kuula saadet https://raadio7.subspla.sh/xmcxrpf

Maarja kirik hävis 1941. aasta südasuvel ning sellest ajast on kogudus soovinud oma pühakoda taastada. Teel on olnud mitmeid takistusi, kuid pea 83 aastat ootamist on mööda saanud ning kogudus kolimas tagasi oma algsesse koju.
2021. aasta mais alanud ehituse käigus on Maarja kiriku tornis ja selle alla jäävas osas valminud seitse korrust. Sisenedes peauksest on projekti järgi 2. korrusel kantselei, õpetaja kabinet, tuulekoda ja abiruumid. 3. korrusel asuvad kabel ning abiruumid, 4. korrusel tulevane kolumbaarium, mis hetkel võetakse kasutusele koguduse laste-, noorte- ja teiste töövaldkondade tarbeks, 5. korrusel asub ventilatsioonikamber ning pääs torni. 2. ja 5. korruse vahel saab lisaks treppidele liikuda ka liftiga. 6., 7. ja 8. korrus on tornikorrused. Kõige kõrgemal korrusel on ka külalistele avatud kellarõdu, kust avanevad lummavad vaated Tartu linnale.Torniosa ruumid on varustatud kõigi tänapäevaste süsteemidega: nõrkvool, elekter, valve ja automaatne tulekahjusignalisatsioon, sealjuures mugava ning energiatõhusa sisekliima tagavad soojustagastusega ventilatsioon ja kaugküttel põhinev põranda- ning radiaatorküte.Tööde hind oli üle 700 000 euro + km. Hinnas on ka esmavajalik mööbel igapäevategevusteks.
Tartu linnapea Urmas Klaas: „Maarja kiriku torn on Tartu linna siluetis tagasi ning sellel on tugev sümboolne väärtus, sest üks viimase suure sõja haavu saab selliselt parandatud. Kiriku taastamine aga jätkub ja loodan selleks hea ühistöö jätkumist.“
Ehitaja Bauvärk OÜ esindaja Tõnu Timma: „ Maarja kiriku ehitamist võtab väga hästi kokku vanasõna „Kirik keset küla“ ning seda ehitaja, sihtasutuse ja koguduse kõige paremas koostööna. Eelarve oli piiratud, häid mõtteid palju ja vanal hoonel varuks üllatusi. Ei osanud ka ette mõelda, kui palju ressurssi võtab kümnete tonnide krohvisegude, telliste ja paekivide käsitsi tassimine trepist torni seitsmendale korrusele! Soovime Maarja Kiriku Sihtasutusele jaksu ja jõudu, kuna kirikuhoone lõpliku valmimiseni kulub veel palju tööd.“
See kõik on saanud teoks tänu headele toetajatele ja annetajatele. Torniehituse suurimad toetajad on ettevõtja Janek Veeber ja Tartu linn. Lisaks neile on kiriku taastamisse panustanud suur hulk eraisikuid ja ettevõtteid. Olgu õnnistatud ja hoitud iga panustaja!
Koguduse õpetaja Timo Švedko on koos kogudusega südamest tänulik kõigile, kelle kaudu Jumal oma tööd võimsalt on teinud. Eriline tänu suurtoetajatele Janek Veeberile, Tartu linnale ja kõikidele toetajatele, samuti Maarja Kiriku Sihtasutusele ning ehitajatele! Ühineme apostel Pauluse sõnadega: „Mul on olnud palju rõõmu ja julgustust sinu armastuse pärast, sest sinu kaudu, vend, on pühade südamed saanud kosutust.“ (Fm 1:7). Kõik, mida kogudus on teinud seni, kulgeb kirikutornis edasi. Mõni nädal läheb sisseelamiseks, kuid oleme rõõmsad, et igavese elu sõnumi kuulutamine võib jätkuda veelgi elavamalt, sest Maarja kiriku torn on nüüd hästi näha kogu linnale.“
Alates 5. veebruarist toimuvad ka kõik muud Maarja koguduse kogunemised kirikuhoones Pepleri 1.
Raadio 7 tähistab 25.detsembril Jeesuse sünnipäeva rõõmsalt keskööst keskööni.
Tutvustame Jeesuse lugu – mitte ainult minevikus, vaid olevikus ja tegevusest tänasel päeval.
07.00-10.00: armastatud jõulumeloodiate saatel toome esile ettekuulutused Jeesuse sünnist, mida loeme VT Miika ja Jesaja raamatutest. Miks laulame jõululaulu ,,Üks roosike on tõusnud”?
Refereerime teoloog Jaan Lahe artiklit – Jõuludel on ka üldiinimlik tähendus.
Millised on jõulukombed Kanadas või Ladina-Amerikas ja millised mälestused jõuludest on meil endil.
Kuidas saame jagada jõulurõõmu vähekindlustatud inimestega?
kell 10: esimese jõulupüha jutlus – Ülo Niinemägi
kell 11 Avame Jõuluposti. Tervitused koos hinnanguga lõppevale 2023-le aastale annavad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid
kell 15 Valikkava. Tagasivaade huvitavamatele sündmustele- kuidas NBK NOORTEKOOR 50-aastaseks sai.
kell 16.30 Miks me armastame valgeid jõule, rohelist kuuske ja kuldset tähte kuuse ladvas? Sari Suhtumised lisab teadmisi
kell 19.00 Armus kantud – Silja Kurvits jagab oma lugu kurja haiguse võitmisest
kell 20.00 Vaimulik mõtisklus kell 20.30 Piibel kaanest kaaneni
kell 21.00 Piiblivõti. Argo Buinevitš kuidas mõistame täna VT Miika 6 sõnumit
kell 23.00 kordame jõulu esimese püha jumalateenistust
https://lightindarkness.eu/en/EST/
https://lightindarkness.eu/en/EST/?fbclid=IwAR3–5FTgPmvlgyf_r_2cFgtN-mSzka9qMwE1kTymnS7X9SBeEEO4HQCbp4

Tervikliku Tervenemise Teenistused:
Pühapäeval 12.11 kella 18-st 20ni Rapla Maarja Magdaleena Kirikust
Teisipäeval 14.11 kella 19st-21-ni Kehra Baptisti kogudusest
Kolmapäeval 15.11 kella 19st-21ni Võru Elupuu Kogudusest
,, Ärkame koos!” teenistus Tallinna Metodisti koguduses:
Neljapäeval 16.11 kella 19st -21
Reedel 17. 11kella 19st-21.30
Laupäeval 18.11 kella 18st-20.30
Pühapäeval 19.11 Tervikliku Tervenemise Teenistus Nõmme Baptistikogudusest kl 18.00st 20ni
10 tk
Valmistusaeg 15 minutit + üleöö külmas
1 pakk Kalevi vanillimaitselisi küpsiseid
1 pakk Kalevi šokolaadimaitselisi küpsiseid
250 g vanillipudingut
250 g šokolaadipudingut
100 g pähkli- šokolaadikreemi
Kaunistuseks hapukaid marju, küpsisepuru
Vooderda neljakandiline karp või vorm ( 15 x 25 cm) fooliumi või toidukilega.
Lao põhjale 2×4 küpsist, määri peale õhuke kiht pähkli- šokolaadikreemi.
Kata kihi šokolaadipudinguga. Lao peale kiht šokolaadiküpsiseid ja kata vanillipudinguga. Siis jälle vanilliküpsiseid, pähklikreem ja šokolaadipuding.
Jätka kihtide ladumist, kuni aineid jagub. Jäta pisut vanillipudingut hiljem koogi katmiseks ning 2 heledat ja 2 tumedat küpsist peale puistamiseks.
Tõsta kook üleöö külma. Kummuta kook vormist tordialusele ja eemalda foolium või kile. Määri peale kõrvalepandud puding ja kaunista küpsisepuruga. Kaunista marjadega.
l.novembril tähistame kõikide pühakute päeva ehk pühakutepäeva (ld k festum omnimum sanctorum). Sõna „püha“ ei viita ainult surnutele, vaid igaüks, kes on Kristuse oma, on püha ja väärib eeskujuks võtmist ning mäletamist (Hb 13:7). Kõigi pühakute suurpühal mälestab kirik kõiki pühakuid. Sel päeval ja palutakse nende erilist eestkostet.
Pühakute austamine on väga vana kristlik komme, nii sama vana kui pühakute auks korraldatavad pidustused 31. oktoobri õhtupoolikul. Seda õhtut kutsutakse halloween’iks. Selle sõna esimene pool – hallow – tähendab ‘pühad, õnnistatud’ – ja pühakud ongi pühad ja õnnistatud. Sõna teine pool – een – tähendab õhtut. Seega tähendab sõna „halloween“ õhtut, mis eelneb kõigi pühakute päevale.
Tänaseni on Portugalis, Hispaanias ja Mehhikos levinud komme tuua sel päeval tänuohvreid Jumalale. Prantsusmaal ostetakse esivanemaid meenutades lilli ning Poolas ja Saksamaal süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel.Filipiinidel peetakse samas ka piknikku. Luksemburgi Suurhertsogiriigis on pühakutepäev riigipüha.
allikas vikipeedia