„Kui ma läkitasin teid kukruta ja paunata ja jalatsiteta, kas teil oli midagi puudu?” Nemad ütlesid: „Ei midagi.”“ (Luuka evangeelium 22, 35)
Jeesus ütles: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Lk 12,15) Elame materialistlikus ühiskonnas, kus asjade ostmine on kinnisidee. Mida rohkem Sul on, seda rohkem on muretsemiseks põhjust. Mida Jeesus oma jüngritele õpetada tahtis, kui nad ilma raha, asjade ja jalanõudeta välja saatis? Kirjanik Cynthia Ruchti küsis: „Kas ta näitas neile, et tema oli kõik, mida nad vajasid? Kas ta tahtis neile endast sõltumist õpetada? Kas ta juhatas neid teiste abi vastu võtmise alandlikkuses – olgu selleks voodi, toit või riietusese? Kas ta lootis, et nad mõistavad, et saavad vähesega hakkama? Et nad mõistavad, et nende edu sõltus väheste asjadega reismisest? Et nad on varaste eest kaitstud, kuna neilt ei ole midagi võtta? Kas Jeesus hoolis sellest kõige enam? Kas tühjade kätega haarasid jüngrid enam Jeesuse sõnast ning inimeste vaimsete ja füüsiliste vajaduste teenimisest kinni? Mida enam sellele mõelda, seda suurem väärtus on pagasita elus. Mis siis, kui ise alustaksid päeva ilma rahakotita, ilma lisa kingapaarita, keskendudes vaid Jeesusele, tema sõnadele ja tööle ning sellele, mida ta Sul teha palub? Mis siis, kui ma mõõdaksin edu selle järgi, kui vähe on mul vaja, et Jeesuse ligiolus ellu jääda, mitte kui palju asju mul on? Millest mul puudu oleks? Mitte millestki!“
Kl 3-4 Fm 17:13-26 Ps 148:1-6 Õp 29:11-15
