Tänuõhtul pälvis muusikaelu tunnustuspreemia kirikumuusik Lia Salumäe, kes on 50 aastat juhtinud Haapsalu muusikaelu koguduses ja Lääne praostkonnas. Tema töö on olnud seotud nii koorijuhtimise, pillimängu õpetamise kui ka laiemalt kontserdielu edendamisega.

Lia Salumäe on juhtinud koguduse segakoori ning asutanud mitmeid ansambleid, sh laste-, tütarlaste-, poiste-, noorte- ja puhkpilliansambli ning Lääne praostkonna noortekoori. Tema oreliõpilaste seast on sirgunud mitu pühendunud kirikumuusikut, nende hulgas ka tütar Lea. Koguduse segakoor alustas tema juhendamisel tegevust 1975. aastal, keerulisel nõukogude okupatsiooni ajal, ning toomkoori asutas ta 20 aastat tagasi.

Lia Salumäe juhendatavad koorid laulavad jumalateenistustel ja annavad kontserte, rikastades seeläbi Haapsalu linna kultuurielu. Koorid on osalenud üldlaulupidudel, vaimulikel laulupäevadel ja eestirootslaste laulupidudel ning esinenud ka Eestimaa kirikutes ja sõpruskogudustes Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Haapsalu toomkirikus ja Jaani kirikus toimub igal aastal ligikaudu 50 kontserti, mis annab märgatava panuse nii Haapsalu kui kogu Läänemaa kultuurielu mitmekesisusse.

Lääne praostkonna muusikatöö koordinaatorina on Lia Salumäe korraldanud praostkonna laulupäevi ning tema juhtimisel on Haapsalus toimunud ka kaks koraalimaratoni. Tema pikaaegset teenimist on tunnustatud EELK Teeneteristi II järgu ordeniga ning 2013. aastal valiti ta Aasta Kirikumuusikuks.

„Läänemaa tunnustab“ on tänuüritus, mille eesmärk on esile tõsta inimesi ja algatusi, mis tugevdavad kogukonda ning annavad oma panuse Läänemaa arengusse ja kultuurilisse elujõusse. allikas ekirik.eelk.ee

Konverentsi kava keskmes on teoloogiline arutelu ning kiriku elu ja juhtimisega seotud otsused. Avapäeval käsitletakse süvitsi kahte teoloogilise arutelu põhiteemat: Piibli tõlgendamine ja autoriteet ning luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus. Päeva teises pooles toimub aasta vaimuliku valimine ja Vaimulike Konverentsi uue juhatuse valimine järgmiseks neljaks aastaks. Päeva lõpetab arutelu koguduste kasvu teemadel paneelis „Kasvavad kogudused” ning pidulik õhtusöök, kus peetakse 2025. ja 2026. aasta vaimulikeks valitute kõned ja tehakse teatavaks konverentsi uue juhatuse koosseis.

Teisel päeval keskendutakse kiriku hetkeseisule ja tulevikusuundadele: peapiiskop Urmas Viilma annab ülevaate olukorrast kirikus, sellele järgneb piiskoppide paneelvestlus ning küsimuste voor. Päevakavas on ka ettekanne ilmikute rollist koguduse elus ning arutelu tehisintellekti kasutamisest. 

Konverents valib taas aasta vaimuliku aunimetuse laureaadi. Kandidaatideks on esitatud Saarde koguduse õpetaja Arvet Ollino, Harkujärve koguduse õpetaja Avo Üprus, Äksi koguduse õpetaja Esa Pekka Luukkala, Järva praostkonna praost Katrin Helena Melder ja Viru praostkonna praost Tauno Toompuu. Samuti lõpeb Vaimulike Konverentsi senise juhatuse ametiaeg ning Konverents valib uue juhatuse järgmiseks neljaks aastaks.

„Vaimulike konverents on koht, kus kiriku töö ja õpetuse keskseid küsimusi saab arutada ühiselt, avatult ja vastutustundlikult,” tõdeb peapiiskop Urmas Viilma.

EELK Vaimulike Konverents on EELK vaimulikke koondav iga-aastane kohtumine, kus arutatakse kiriku õpetuslikke ja praktilisi küsimusi ning tehakse valikuid, mis mõjutavad kiriku ühiseid töövorme ja juhtimist. Vaimulike konverentsi liikmed on kõik EELK vaimulikud. Konverentsi võimkonda kuulub ka õpetuse aluste muutmine, liturgia käsiraamatu ja õpetusliku sisuga oikumeeniliste kokkulepete heakskiitmine enne küsimuse otsustamist piiskoplikus nõukogus või kirikukogus.

allikas: eelk presssiteenistus

Esmaspäev 26.01.2026 

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava.              6.00Hommikuprogramm kuni  kella 10.00:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, uudised täistundidel,
Piiblivõti 7.20 ja 8.22,
Sõna tänaseks päevaks 7.47, 8.37 ja 9.50
8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
9.30 õnnesoovid 
9.37 Kuidas ma kohtusin Jumalaga.
10.00 Uudised Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat tutvustab Ants Ilves.
11.00 Päevapala
11.50 Uudised
12.00 Suhtumised. Eesmärkide seadmisest 2. Arhiivist                                        15.00 Päevasild kuni kl 19ni: Päevauudised, kultuuri uudised, kirikuelu uudised
16.30 Filter: Mis toimub  Iisraelis? stuudiosIisraeli Keskuse juht Eestis Peeter Võsu
18.00  Kirikuelu – Kuidas aastavahetust tähistati Pariisis?
19.00  Armust kantud: Britt Normet
20.00 Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu
21.00 Piiblivõti: Allan Kroll
21.30 Kirikuelu, uudised
22.00 Filter.kordus
23.00 Roosiaed:  Paavlipäev Eestis tähistab Pauluse ümberpööramise püha

Teisipäev 27.01.2026 

00.00   ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava. 
6.00 Hommikuprogramm kuni  kella 10.00:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, uudised täistundidel,
Piiblivõti 7.20 ja 8.22,
Sõna tänaseks päevaks 7.47, 8.37 ja 9.50
8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
9.30 õnnesoovid 
9.37 Kuidas ma kohtusin Jumalaga
10.00 Uudised Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat tutvustab Ants Ilves.
11.00 Päevapala   
11.50 Uudised
12.00 Aeg Rääkida:  Mario Piir – Jumal kui Tõe sammas
15.00 Päevasild kuni kl 19ni, päevauudised, kultuuri uudised, kirikuelu uudised
16.30 Seitse küsimust. LUTERLUSEST  2.saade stuudios EELK  teoloogid                                  Jaan Lahe, Arne Hiob
18.00 Kirikuelu- Marge Paas  avab RKK Tallinna praostkonna rahvusvajhelise konverentsi plaane.                                                                      19.00 Aja Silm-Piibel avaneb                                                                              21.00 Piiblivõti Aare Tamm
21.30 Kirikuelu, Uudised
22.00 Raamatutund –  Katkendeid loeb Ants Ilves.
23.00 Luulet eesti autoritelt, loeb Meike Mets

Kolmapäev 28.01.2026 

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava.                                  6.00 Hommikuprogramm kuni  kella 10.00:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, uudised täistundidel,
Piiblivõti 7.20 ja 8.22,
Sõna tänaseks päevaks 7.47, 8.37 ja 9.50                                                                   8.05 Hommiku-intervjuu  tutvustame ajalehte Eesti Kirik                                   8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
9.30 õnnesoovid 
9.37 Kuidas ma kohtusin Jumalaga.
10.00 Uudised, Keskhommik, Muusikapiloot,ajaleht Eesti Kiriku tutvustus, kaasaegset kristlikku muusikat tutvustab Ants Ilves.
11.00 Päevapala
11.50 Uudised
12.00 Valikkava
13.00 Raamatutund –  Katkendeid loeb Ants Ilves.
15.00 Päevasild kuni kl 19ni: Päevauudised, kultuuri uudised, kirikuelu uudised
16.30  Ole terve! viirustest.
18.00  Kirikuelu – Kes võttis  alanud aasta vastu Pariisis?
19.00 Suhtumised. Eesmärkide seadmine1. Saade arhiivist
20.00 Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu
21.00 Piiblivõti: Aare Tamm
21.30 Kirikuelu, uudised
22.00 Mõttekoda:Noorte vaimsest tervises Saatekülalised on Kõrgema Usuteadusliku Seminari professor Meego Remmel, koolipsühholoog Eleri Viinalass ja Sõbralt Sõbrale Heategevusjuht Kristiina Krabi-Klanberg. Vestlust suunab Hannes Hermaküla
23.00 Aja Silm – Aja Silm –  Siioni targad- arhiiv – Jüri Raudsepp

Neljapäev 29.01.2026 

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava.
 6.00 Hommikuprogramm kuni  kella 10.00:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, uudised täistundidel,
Piiblivõti 7.20 ja 8.22,
Sõna tänaseks päevaks 7.47, 8.37 ja 9.50
8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
9.30 õnnesoovid 
9.37 Kuidas ma kohtusin Jumalaga.
10.00 Uudised Europulss, Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat tutvustab Ants Ilves.
11.00 Päevapala
11.50 Uudised
12.00 Roosiaed Tähistame Aquino püha Thomase 800 
15.00 Päevasild kuni kl 19ni, päevauudised, kultuuri uudised, kirikuelu uudised  
16.30 Aeg rääkida kordus  stuudios  pastor Mario Piir 
18.00 KirikueluKes meist tähistas aastavahetust Pariisis?
19.00  Vene keelne saade valmib EKNK Lasnamäe Vene koguduse osavõtul. 
20.00 Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
21.00 Piiblivõti Aare Tamm
21.30 Kirikuelu, Uudised
22.00    Sõnade taga       Sõnad:Jumala Tingimusteta armastus,õigsus, stigmai – kristlikku ja kiriklikku terminoloogiat seletavad lahti Hiiumaa vaimulikud . Mikrofonide ees on pastorid TARMO KÄHR, ENN VEEVO ja TIMO LIGE                                                                                                                     23.00 enne keskööd

 Reede 30.01.2026

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava.                                          6.00 Hommikuprogramm kuni  kella 10.00:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, uudised täistundidel,
Piiblivõti 7.20 ja 8.22,
Sõna tänaseks päevaks 7.47, 8.37 ja 9.50
8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu 
9.30 õnnesoovid 
9.37 Kuidas ma kohtusin Jumalaga.
10.00 Uudised Europulss, Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat tutvustab Ants Ilves.
11.00 Päevapala
11.50 Uudised
12.00  Sõnade taga Hiiumaaa vaimulike ühissaade, kordus
13.00  Mõttekoda  noorte vaimne tervis,kordus
15.00 Päevasild kuni kl 19ni: Päevauudised, kultuuri uudised, kirikuelu uudisedkl 15.05  Europulss – Tunne Kelami ülevaade poliitmaastikul toimuvast
16.30  Loodud Sõna, helisalvestus EELK Tallinna Jaani koguduses,  raamatupäeva puhul külas kirjanik Ilmar Tomusk
18.00  Kirikuelu – Kuidas läheb Ida-Virumaal
19.00 Tema Tiibade All – sari Tema tiibade all tutvustab juudi rahva kombeid ja elamise põhimõtteid.Autor Margit Prantsus.
20.00 Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu
21.00 Piiblivõti: Aare  Tamm
21.30 Kirikuelu, uudised
22.00 Lõputa Lugu Heivi ja Valdo Nõlvak

Laupäev 31.01.2026

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava.                                          6.00 Hommikuprogramm:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, 
Piiblivõti 7.05 ja 8.05, 
Targu kodus talita! retsept köögiajakirjanik Lia Virkuselt
8.30 õnnesoovid, 
Sõna tänaseks päevaks 7.47,  8.37
8.45  Vaimulik mõtisklus – Jaan Tammsalu 
9.00  Eesti Piibliseltsi tegevustest Raamatute raamatuga raamatuaastal. Stuudios peasekretär Jaan Bärenson                                                                      10.00 Aja Silm – Tähendamissõna Pärlist. Jaan Lahe
12.10 Europulss Tunne Kelami ülevaade poliitmaasikul toimuvast
13.00 Armust kantud  Britt Normet ja Maire Lilleorg
15.00 Filter:  Iisraeli Keskuse juht Eestis Peeter Võsu. Lähis-Ida ainus demokraatlik  riik, kus elanikke 10 miljonit ja riigi pindala pool Eesti pindalast                                                                                                                           16.00 TAGASIVAADE  NÄDALA kirikuelule
17.00 Tema Tiibade All – sari Tema tiibade all tutvustab juudi rahva kombeid ja elamise põhimõtteid. Autor Margit Prantsus
18.00 Dr Stanley Piiblitnd, valikkava   
19.00 Aeg rääkida – kuidas Jumal igapäevaelus tegutseb –  Eli Kõllo
20.00 vaimulik mõtisklus Jaan Tammsalu
21.00 Piiblivõti Aare Tamm 
21.15 teated, Sõna tänaseks päevaks
22.00 Hüva leili! Mehed leiliruumis – .Janek Kuusk ja Tarvo Terras
23.00 Valikkava

Pühapäev 01.02.2026

00.00 ööprogrammis on Raadio 7 saadetest valikkava. 
6.00 Hommikuprogramm:
6.15 Piibel kaanest kaaneni-õp Aare Kimmel, 
Piiblivõti 7.05 ja 8.05,  hommikuintervjuu 8.17
8.30 õnnesoovid, 
Sõna tänaseks päevaks 7.47,  8.37
8.45  Vaimulik mõtisklus- Jaan Tammsalu  
9.00 ülistuslaulud Kuningate Kuningale
10.00 jutlus pühapäevaks –
11.00 Roosiaed – Tähistame Aquino püha Thomase 800 
15.00 Lõputa lugu – Heivi ja Valdo Nõlvak
18.00 Hüva leili! Uue hooga! Janek Kuusk, Tarvo Terras
19.00 Ole terve! viirustest
20.00 vaimulik mõtisklus Jaan Tammsalu 
21.00 Piiblivõti Ago Lilleorg Ps 19
21.20 kordame pühapäeva jutlust 
22.00 Armust kantud – Gunnar Kotiesen, Maire Lilleorg
23.00 Luulet pühapäeva õhtuks.

Seda kristlaste ühtsuse palvenädalat korraldavad alates 1966. aastat ühiselt Kirikute Maailmanõukogu ja Paavstlik Kristlaste Ühtsuse Edendamise Dikasteerium. Põhjapoolkeral on palvenädala traditsiooniline periood 18.–25. jaanuar, aeg, mida raamistavad apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäevad. Lõunapoolkeral on palvenädala tähistamiseks sageli nelipühade aeg. Eesti Kirikute Nõukogu alustas nelipüha ühiseid oikumeenilisi palvusi 1995. aastal. Hilisematel aastatel koguneti ühe või teise konfessiooni kutsel. Alates 2018. aastast palvetatakse Tallinna Peeter-Pauli katedraalikoguduses kristlaste ühtsuse palvenädala vesperit perioodil 18.–25. jaanuar; pressiteadetega antakse edasi palveteemad ka teistele kogudustele. 2025. aastal liitus eestpalvetamisega EELK õpetajate konverents. 

2026. aasta palvenädala juhtmõtted on ette valmistanud Armeenia Apostlik Kirik, aluseks Pühakirja tekst: „Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest“ (EF 4:4). Neid saab PDF vormingus lugeda aadressil oikoumene.org.

Tuletatakse meelde, et kõik kristlased on üks ihu Kristuses, keda juhib Püha Vaim. See ühtsus on olemuslik, mida konfessionaalne, kultuuriline või rahvuslik mitmekesisus ei kahjusta, vaid rikastab. Püha Vaim annab väe kristlaste ühtsusel nähtavaks saada selles maailmas, Vaim paneb Jumala rahva liikvele palverännakuteel ühise lootuse poole. Kõikide ühine lootus seisneb igaveses elus koos Jeesuse Kristusega. Palverännak kestab seni, „kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda“ (Ef 4:13). Vaimulik küpsus kui Kristuse täisea mõõt on kristlastel veel ees – selle poole püüeldakse jätkuvalt ja püsivalt Kristuse tundmaõppimisega. Kristuses leiame ühise usu ja osaduse, meele uuenemise ja tegusa armastuse. 

Kuid kristlaste nähtav ühtsus ei ole eesmärk iseeneses, vaid selleks, et Kristuse evangeelium saab maailmas nähtavaks, nii et inimesed leiavad usu Kristusesse. 5. novembril 2025 esitleti Roomas koostöös Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Piiskopikonverentside Nõukogu dokumenti „Charta Œcumenica”. Selle dokumendiga kinnitavad Euroopa kirikud uuesti, et nad on ühisel palverännakul, et nad jäävad dialoogi ning et nad pühenduvad ühisele evangeeliumi kuulutamisele. „Usaldusväärne tunnistus nõuab meilt Hea Sõnumi levitamist koos ja mitte üksteisega konkureerides.“ Dokument rõhutab, et ühiselt kuulutatud usk kinnitab elu austamist; inimsuhete, sealhulgas abielu ja perekonna tähtsust; eelistatud valikut vaeste kasuks; valmisolekut andestada; ja kõiges kaastunnet. Taotledes rahu Euroopas, igatsedes taas „taguda mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks“ (Jh 2:4), antakse endale aru, et tuleb seista silmitsi traagilise reaalsusega, kus tuleb valida, kas lubada vägivallal jätkuda või kasutada jõudu selle lõpetamiseks. „Kirikutena peame paluma Jumalalt rahu kui Tema kingitust, tunnistades, et rahu tuleb ka aktiivselt päevast päeva üles ehitada õigluse ja armastuse tegude kaudu.“ Seetõttu meie usk ei luba meil vastaste suhtes meelt heita. Me ei samasta eksijaid nende eksimustega ega kaota nende suhtes lootust.

Palvenädalal algas missaga pühapäeval, 18. jaanuaril 2026 kell 10:00 Tallinna Toompea Kaarli kirikus. Kõneleb RKK preester Tomasz Materna.

Ühine vesper toimub neljapäeval, 22. jaanuaril 2026 kell 18:45 Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Kõneleb EELK peapiiskop Urmas Viilma.

 allikas: e-kirik.eelk.ee

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Tiiiina Klement, kes on üks, kes  EELK Mustamäe Maarja Magdaleena Kiriku ehitamise algataja mõttest  valmimiseni kaasas olnud ja nüüd selleoguduse õpetaja

11.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja piiblitõlkija õp Toomas Paul. Raamatute Raamat.

15.oo Lõputa lugu.Kuidas Vllo Ehasalu Soome sõitis ja tagasi tuli Mirjaga, kellega nüüd aastaid Elvas elavad ja Jumalat teenivad.

18.ooHüva leili! Saunajutud leliruumis annavad ideid  uue aasta eesmärkide seadmiseks

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa külaline on Maria Belogortseva -Oleviste kogususe üks ülistuslauljatest

 21.oo Piiblivõti – pühakirja teksti selgitab 

kl 22.oo  Jõululugu, milles saame olla kaasosalised. Stuudios Peeter Võsu.

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Märt Vähi, LOOTUSE KÜLA rajaja.

10. oo Aja Silm    VESTLUS Miks kolm tarka  nimetatakse kuningateks?  Stuudios piiblieadlane Jaan Lahe

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja Einar Laigna

15.oo Mõttekoda – Mõttemustrite ja sümbolite jäävus või tähenduse muutus

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa külaline on Joanna Volkova, kes kevadel lõpetas Muusika Akadeemisa ja samas sõidab evangelistina maailma eri paius  evangeeliumi kuulutama.

 21.oo Piiblivõti- pühakirja teksti selgitab 

kl 22.oo Hüva leili! Tarvo,Timo ja Meelis seavad uue aasta eesmärke.

01.01.2026: Õnnistatud UUT aastat!

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Magne Molster on pärit  Norrast, kuid räägib sulaselget eesti keelt.

10. oo Muusikapiloot tervitab UUT alanud AASTAT 2026!

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja Ülar Ploom- kirjanik, tõlk ja luuletaja – avavad Dante teose ,,Jumalik komöödia” mõtet ja loomisloo tagamaid

15.oo Mõttekoda –  Stuudios hoiavad kätt elupulsil Pille Lill ja Imbi Paju.

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa külaline on Konstantin Vainola, kes  on koos Jeesusega elu allakäigu trepist üles astunud ja nüüd siin toimetabki.

 21.oo Piiblivõti- pühakirja teksti selgitab Carmen Karabeinik

kl 22.oo Loodud Sõna:helisalvestus Tallinna Jaani kirikus toimunud Loodud Sõna  õhtult.  Õpetaja Urmas Nagel ja katoliku kiriku preester Rein  Õunapuu räägivad usust, elust ja usuelust.

31.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo sari Armust kantud: saatejuht Maire Lilleorg, külaline on hingehoidja Mari Vahermägi

10. oo Muusikapiloot: kaasaegne kristlik muusika, ka jõuluaja laule. 10. 15  päevaintervjuu EELK peapiiskop Urmas Viilma

12.oo  Roosiaed Heiki Haljasorg  ja raamatuteadlane Tiiu Reimo raamatuaasta puhul tõstab esile meie kultuuriloo raamatutest suurimaid aardeid.

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Vahendame Tallinna Rooma Katoliku piiskopkonna suurpäeva sündmusi, mis toimusid piiskop Eduard Profitlichi õndsaks kuulutamise päeval

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit, jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki.

kl19.00 Aeg rääkida saate perenaine Heli Tammmemaa on palunud stuudiosse abielupaari EMK-st Eda ja Raivo Kõrgemäe, kelle elutee kaaslane on Jeesus.

kl 21.oo Piiblivõti  Pühakirja teksti selgitab MartMetsala

kl 22.oo Aasta viimase päeva viimased tunnid oleme Eesti Metodisti Kiriku saalis, kus mõtestame saalisolijate tänuütlemiste kaudu Jeesuse  võrratult rikka  loomuse. Loodame, et raadiokuulajad saavad samas omapoolsed tänusõnad lisada. Pärast keskööd  jätkame  rõõmsate ülistus- ja kiituslauludega, aga aega jääb ka jutusaadet kuulates süveneda õndsuse ja õnnistuse  olemusse. Raadio 7 suur autorite pere  tänab teid, head kaasteelised! Et Tema Sõna valgustaks me jalgteed.

29.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ka külalineEKB Liidu Nõmme koguduse liige Mirjam Pärna

10. oo Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat, päevaintervjuu: EKNK kiriku juht piiskop Alur Õunpuu

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasorg ja Maria Tik,  vestluse teema Meie Isa Palve

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Miks kogudus? Miks on paljud arvamusel, et kristlasena piisab piibli lugemisest ja palvetamisest

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa ja külaline on Sander Kukk, kes algatas Keskturul kodutute toitmiseks supiköögi tegevuse

 21.oo Piiblivõti- pühakirja teksti selgitab Mari Vahermägi

kl 22.oo Loodud Sõna:helisalvestus Tallinna Jaani kirikus toimunud Loodud Sõna  õhtult. Janek Mäggi vestles  keelemehe ja kirjaniku Ilmar Tomuskiga.

Anu Raud on Viljandi vallas Heimtalis Kääriku talus elav ja tegutsev tekstiilikunstnik, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, Heimtali koduloomuuseumi arendaja ja hooldaja, Viljandi Jaani koguduse liige. Anu Raud on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid loojaid eesti kunstis, tema loomingu aluseks on meie rahvakunst ning tema juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöölisi, kes ammutavad samuti inspiratsiooni rahvapärandist.

Viljandi Jaani koguduse tänumedali pälvis Anu Raud silmapaistva panuse eest Viljandimaa ja Eesti kultuuriellu, kristlike väärtuste edendamise ja Viljandi Jaani koguduse toetamise eest. Piiskop Marko Tiituse sõnutsi on Anu Raud aidanud kaasa kristlike väärtuste hoidmisele ja elavdamisele nii kunstis kui kirjasõnas. „Paljud Anu Raua vaibad tuginevad piibellikele motiividele ja kristlikele sümbolitele, aga ta on loonud ka omajagu otseselt kiriklikku kunsti,“ ütles Tiitus. 

Viljandi Jaani kirikut kaunistavad Anu Raua vaibad „Ristivaip“ ja „Taevaredel“, Tartu Jaani kirikut neljas liturgilises värvis altari- ja kantslikatted, Vainupea kabelit kaunistab vaip „Armuaeg“, Tallinna Jaani kirikut „Issaristike“ ning Heimtali Peetri kirikut „Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Anu Raua vaibad on ka kahes Soome kirikus: „Rukkilinnud“ Porvoo kogudusemaja kabelis ja „Rõõmusõnum“ Mikkeli toomkirikus. „Kõigi nende vaipade juurde on Anu Raud kirjutanud lühikesed, ent sisult väga sügavad ja selged mõtisklused, mis aitavad vaipadesse kootud sõnumil paremini vaatajani jõuda ja puudutavad inimhinge vähemasti sama sügavalt kui vaimuliku jutlus,“ ütles piiskop Marko Tiitus.

 Anu Raud on olnud aastakümneid Viljandi Jaani koguduse liige ning kuulunud ka koguduse nõukogusse. Piiskop Marko Tiitus ütleb, et tal on väga hea meel nõukogu otsuse üle anda tänavu koguduse tänumedal Anu Rauale. „Olen mitut puhku öelnud, et kui eestlastel ei oleks Anu Rauda, siis me peaksime ta välja mõtlema. Õnneks on ta olemas, siinsamas Käärikul, oma kunsti, ellusuhtumist, hingetarkust, rõõmu ja õnnistust meie kõigiga jagamas. Olen ääretult uhke ja tänulik, et võin olla selle koguduse hingekarjane, kuhu kuulub ka Anu Raud. Lisaks vaimsele panusele on Anu ka selline koguduseliige, kes ikka ja jälle toetab kogudust oma annetustega ja sugugi mitte väikestes summades. Peaaegu alati, kui koguduses mõne korjanduse välja kuulutame, olgu kiriku välisremondiks või kroonlühtrite taastamiseks, on Anu panus alati esimeste seas. Lisaks kingib ta meile oma raamatuid ja postkaarte. Anu on ääretult suure südamega ja abivalmis inimene,“ tõdes piiskop Marko Tiitus.

Viimastel aastatel on Anu Raud pühendunud kirjanduslikule tegevusele. Tema sulest on ilmunud jutukogumikud „Õnnevalajad“, „Päevalill ja torupill“, „Hea karjane. Jutte loomadest“ ning „Kuue ruuduga aken“. Osava sõnaseadja ning jutuvestjana kõneleb autor neis raamatutes asjadest ja suhetest, mis on ühtpidi väga lihtsad ja inimlikud, teisalt aga ajatud ja hindamatud. „Anu Raud räägib päris asjadest ja elab päris elu, julgustades meidki seda tegema,“ ütles piiskop Marko Tiitus Anu Raua elu ja loomingut iseloomustades. 

Viljandi Jaani koguduse tänumedal on asutatud 2022. aastal, mil kogudus tähistas 550 aasta möödumist Jaani kiriku rajamisest Viljandisse. Tänumedal antakse koguduse nõukogu otsusega isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Viljandi Jaani koguduse või Viljandi linna heaks ning edendanud kristlikke väärtus

Viljandi Jaani koguduse tänumedali kujunduse autor on viljandlane Tõnno Habicht. Sellel on kujutatud Viljandi Jaani kiriku nimipühakute Püha Frantsiskuse ja Püha Johannesega seotud sümboleid: Püha Frantsiskuse sümbolitena T-kujulist risti, lilli, linde ja pruuni värvi ning Püha Johannese sümbolitena raamatut, kirjasulge, kotkatiibu ja rohelist värvi. Tervikuna moodustavad sümbolid ladina risti alusel oleva lille.

Tänumedali anndsid piiskop Marko Tiitus ja koguduse juhatuse esimees Marko Mägi  Anu Rauale üle pühapäeval, 28. detsembril Viljandi Jaani kirikus kell 12 toimuval johannesepäeva missal.

allikas:EELK Viljandi Jaani kiriku kogudus

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika   TARGU KODUD TALITA:Lia Virkus jagab jõulubrita retsepti.

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ja külaline Viktor Kassatkin

10. oo Jõuluaja esimese pühapäeva jutluse vahendame Tallinna Jaani kogudusest, jutlustab õpetaja Eve Kruus

11.oo  Roosiaed  Mis on kõige olulisem? kõneleb Einar Laigna

15.oo  Lõputa Lugu kui tänapäeva muinasjutt. Külli Tõniste ja Douglas  Childress.

17.oo  Säravaid jõulumeloodiaid.

18.oo Hüva leili! Tarvo Terras ja Meelis Saar leili vahele arutlemas teemal, kuidas muinaslugu tõelisuseks osutub.

19.oo Külaline on Evi Vinogradov:õpime kuulma Tema häält

 21.oo Piiblivõti  pühakirja teksti selgitab EMK pastor Kaupo Kant

kl 22.oo  Armust kantud ERI. Stuudios perekond Laikred ja saatejuht Maire Lilleorg.

Valmistusaeg:

Imehea piparkoogimaitseline britatort, mille valmistamine pole raske.

Pohlad ja pohlamoos kohupiimase kreemi sees teevad sellest jõuluvürtsidega koogist maitsva jõuluse maiuse. Kook saab suur, jätkub paljudele  ja maitseb hea 2-3 päeva.

125 g võid

1 dl suhkrut

2 munakollast

1, 5 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

0, 5 tl ingverit

0, 5 tl kaneeli

1 dl piima

Besee: 2 munavalget

1, 5 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

0, 5 tl kaneeli

mandlilaaste

Kreem:

2 dl vahukoort

250 g kohupiima

2 dl külmutatud pohli

1 dl pohlamoosi

50 g piparkooke

Kaunistuseks: tuhksuhkrut, külmutatud pohli

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa ükshaaval munakollased, vahustamist jätkates. Sega jahud, küpsetuspulber, ingver ja kaneel. Lisa piimaga vaheldumisi tainale. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vahusta munavalged kõvaks vahuks, lisa vähehaaval suhkur. Kata tainas etevaatlikult beseekihiga. Puista peale mandlilaastud. Küpseta 175 kraadi juures 25 minutit. Lase jahtuda.

Säilita põhja toatemperatuuril ahjurestil, küpsetuspaberiga kaetuna. Nii säilib see ööpäev. Täidise jaoks vahusta koor, sega hulka kohupiim, pohlad, pohlamoos ja purustatud piparkoogid. Lõika põhi pooleks, tõsta üks pool alusele. Laota peale täidis ja tõsta teine pool peale. Lõika ruutudeks.

27.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ka külaline  Voldemar Maisov

10. oo AJA SILM  vahendame Tallinna Kaarli koguduse piibliseminaris käsitletud teemat Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Selgitab piibliteadlane Jaan Lahe

12.oo Roosiaed Tulge kaasa! Teejuhid on Heiki Haljasorg ja Toomas Abiline. Koos saab Tallinna Piiskoplikku Toomkirikut uudistada nii väljast kui seest, nii kellatornis, kui altari ruumis.

15.oo Filter  – valik 2025. aasta saadetest:Tunne Kelam ja toimetaja Helle Aan. Väärtustest, mis võivad olla kaduvad.

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa ja külaline on Hannes Nõlvak, kes tõi kaasa ka  jõululauludega heliplaadi

 21.oo Piiblivõti  pühakirja teksti selgitab Mari Vahermägi

kl 22.oo Hüva leili! mehed vestlevad teemal, kuidas muinaslugu tõelisuseks osutub.

26.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ka külaline EELK Piiskopliku Toomkoguduse diakon ReneePaats

10. oo Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat. Päevaintervjuu: Tallinna Rooma Katoliku piiskonna piiskop Philippe Jourdan

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasor ja Maria Tik,  vestluse teema Kristlikud sümbolid

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Hannes Hermaküla uuris, millised on meie inimeste ootused nii endile kui riigile ja rahvale.

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa ja külaline on doktorikraadiga Ivar Kuusik

 21.oo Piiblivõti   , phakirja teksti selgitab Taavi Hollman

kl 22.oo Lõputa lugu: Külli ja Douglas Childress

26.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo  Armust kantud Maire Lilleorg  ka külaline EELK Piiskopliku Toomkoguduse diakon ReneePaats

10. oo Muusikapiloot, kaasaegset kristlikku muusikat. Päevaintervjuu: Tallinna Rooma Katoliku piiskonna piiskop Philippe Jourdan

12.oo Roosiaed.  Heiki Haljasor ja Maria Tik,  vestluse teema Kristlikud sümbolid

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Hannes Hermaküla uuris, millised on meie inimeste ootused nii endile kui riigile ja rahvale.

16.oo  Säravaid jõulumeloodiaid, sekka jõulumälestusi

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00  Aeg rääkida. Heli Tammemaa ja külaline on doktorikraadiga Ivar Kuusik

 21.oo Piiblivõti   , phakirja teksti selgitab Taavi Hollman

kl 22.oo Lõputa lugu: Külli ja Douglas Childress

Lootuse Aeg tõi ühiselt tegutsema 270 kogudust üle Eesti, hõlmates seitsme kiriku ja koguduste liidu esindajaid. Festivali kaudu kogeti üksmeelt, mis väljendus nii kogudustevahelises koostöös kui ka kohalike kogukondade teenimises. Lisaks pakkus festival praktilisi koolitusi ja ettevalmistusi, mis aitasid süvendada koguduste töötegijate oskusi ning tugevdada oikumeenilisi suhteid kogukondade tasandil. 

Jogvan Zachariassen on pärit Fääri saartelt ning on pikka aega tegutsenud koguduse rajaja ja pastorina. Alates 2019. aastast on ta olnud seotud BGEA (Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon) meeskonnaga, mis töötab kristlaste koondamise, palveosaduse tugevdamise ja uue põlvkonna usklike varustamise nimel. Tema eestvedamisel on Lootuse Aeg kujunenud üheks viimaste aastate märgilisemaks oikumeeniliseks ettevõtmiseks Eestis.

Tervitame teid sel kaunil jõuluajal inglikuulutuse sõnadega Püha Luuka evangeeliumist: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk 2:10.11)

Taas on Jumala arm kandnud meid jõuluaega ning peatselt jätame seljataha käesoleva aasta ning sirutume vastu uuele Issanda aastale 2026. Need on päevad, mil saame peatuda ja vaadata tagasi. Saame mõelda, mida see aasta on meilt viinud, aga mida ka toonud ja millega on Jumal meid õnnistanud. Mõtleme oma pereliikmetele ja lähedastele, sõpradele ja töökaaslastele, oma maale, rahvale ja kirikule. Saame tänada Jumalat kõige hea eest ning uskuda koos püha apostli Paulusega, et „neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks“. (Rm 8:28)

Möödunud päevadesse ja kuudesse on mahtunud palju ärevust, võibolla hirmu ja kartustki, mille on põhjustanud sõda Ukrainas ja suurema osa aastast väldanud sõjategevus Jeesuse sünnimaal. Sõnumeid on looduskatastroofidest ja poliitilisest ebastabiilsusest maailma eri paigus. Siia lisanduvad meie igapäevased toimetulekumured ning isiklik kannatus ja rist, mida teab tihtipeale vaid selle kandja ja Jumal.

Me täname Jumalat, et kahe aastatuhande tagune ingli kuulutus kartvatele karjastele on olnud meie ühiseks varaks nii eile kui täna ning jääb Issanda armust alatiseks. Saame kõiges, mis põhjustab muret ja raskust, usaldada Jõululast, et Tema aitab, trööstib ja toob lootuse. Võime kogeda imet, kuidas kartusest saab rõõm, jõuetusest edasimineku tahe ning pimedus taganeb valguse võidu ees.

Võibolla nii mõnigi mõtleb, et kui see peakski võimalik olema, siis vaevalt on see minu osaks. See on ju neile, kelle elu on laitmatu ja usk täiuslik. Kuid see ei ole tõsi. Meil on tänagi põhjust uskuda inglikuulutuse sõnu, et taevalik rõõm ja rahu „saab osaks kogu rahvale“. Küll on hea teada, et Jõululapse õnnistus on mõeldud eranditult kõigile! Ainsaks tingimuseks on vaid meie igatsus, meie ootus ja tahe anda oma süda sõimeks Jõululapsele, meie Päästjale ja Issandale.

Me ei vaja päästet ainult maise elu hädadest ja ohtudest – veel enam vajame, et meie hing saaks päästetud ja hoitud igaveseks eluks. See sünnib siis, kui astume nendegi pühade ajal alandliku meelega jõulusõime ette, tunnistades oma vigu ja eksimusi ning lastes Kristuse armul anda meie patud andeks ja juhatada meid uude ellu. See on elu koos Jumalaga, kus Jõululaps on ise meie Issandaks, juhiks ja õpetajaks. Tema õpetus on vaid ühes sõnas – armastus. Jõululaps ise julgustab meid: „Armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist.“ (Jh 13:34

Armsad õed ja vennad Kristuses! Soovime teile Kristuse sünnipühade õnnistust, milles on vägi hajutada kõik kartus ning tuua meie südamesse taevane rõõm, rahu ja lootus. Jäägu rõõm Kristuse sünnist saatma meid uue aasta teedel! Saagem jõuluöö ingli rõõmukuulutuse edasikandjateks ja -andjateks paljudele sel pühade ajal! Olgu Jumala Isa armastus, Jeesuse Kristuse arm ja Püha Vaimu osadus meie kõikidega!

22.12.2025:

06.00 Raadiopäev algab. Hingepärl 6.15 Piibel kaanest kaaneni 6.50 saatekava tutvustus

07.oo- 09.oo Igal hommikul arm on uus… uudised, intervjuud, jõulumälestused, Piiblivõti, äratusmuusika

9.oo sari Armust kantud: saatejuht Maire Lilleorg, külaline EELK vaimulik ja kauaaegne Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru

10. oo Muusikapiloot: kaasaegne kristlik muusikat, ja jõuluaja laule. 10. 15  päevaintervjuu

12.oo  Jõuludest sarjas Suhtumised- sari Raadio 7 Waramust.

15.oo Mõttekoda – valik 2025. aasta saadetest: Kes on 12. jaanuaril 2025 Pärnu Issandamuutmise katedraalis Tallinna piiskopkonna abipiiskopiks preestermunk Damaskinose (Olkinuora), kes edaspidi kannab Haapsalu piiskopi tiitlit.

 16.oo Gospel- ja jõuluklassikat

18.oo Piparkoogitunnike avab jõuluposti, uurib advendikalendrit jagab eredamaid jõuluga seonduvaid hetki

kl19.00 Aeg rääkida saate perenaine Heli Tammmemaa kutsus stuudiosse  EKNK  Toompea koguduses teeniva paari – Jurgis ja Moonika Kazjava

kl 21.oo Piiblivõti 

kl 22.oo Loodud sõna – vahendame Tallinna Jaani kiriku Loodud Sõna õhtu helisalvestust. Külaline on kultuuriajakirjanik Margit Kilumets.

75 g pärmi
9,5 dl jahu
1/2 tl jahvatatud koriandrit
1/2 tl jahvatatud muskaatpähklit
1,5 dl suhkrut
2 muna
250 võid
300 g rosinaid
4 tl rummi
1 sidruni riivitud koor
150 g hakitud mandleid
1 tl soola
250 g martsipanimassi, nt mandliga
Määrimiseks :
100 g võid
1,5 dl tuhksuhkrut

Sega ühes nõus pärm ja 1,5 dl sooja vett, teises jahu ja maitseained. Vala pärmisegu jahu hulka ja lase 15 minutit seista. Klopi munad suhkruga lahti ning vala taignasse. Lisa pehme või ning sõtku seni, kuni taigen lööb käte ja kausi küljest lahti. Kata rätikuga ning lase soojas kohas kahekordseks kerkida( selleks kulub paar tundi). Samal ajal pane kaussi rosinad, kalla peale rumm ja lase maitsestuda. Sõtku taignasse rosinad, riivitud sidrunikoor ja hakitud mandlid. Lõika taigen kaheks. Poolita ka martsipanimass ja vormi sellest kaks kangi. Rulli taigen 30-35 cm pikkuseks ristkülikuks. Aseta ühele poolele martsipanikang ja keera teine pool selle peale, suru ääred kokku. Lase kaetult 1 tund kerkida ning küpseta 180°juures 35 minutit. Jahuta umbes 15 minutit ja määri pealt sulatatud võiga, sõelu osa tuhksuhkrust kohe peale. Vahetult enne serveerimist puista peale ülejäänud tuhksuhkur.

5 dl keefirit või hapupiima

5 dl suhkrut

7 dl nisujahu

1 sl söögisoodat

3 tl jahvatatud nelki

3 tl kaneeli

1,5 dl pohlamoosi

150 g võid

Toorjuustuglasuur:
400 g maitsestamata toorjuustu

3 dl tuhksuhkrut

1 tl vanillsuhkrut

Kaunistuseks:   pohli või jõhvikaid, võivad olla ka külmutatud pealesõelumiseks kaneeli

Võta suur kauss. Mõõda sinna keefir või hapupiim ja suhkur, sega läbi. Sega omavahel jahu, sooda, nelk ja kaneel, lisa tainale. Lisa ka pohlamoos ja sulatatud või, sega ühtlaseks tainaks.

Kata kõrgete servadega suur ahjuplaat küpsetuspaberiga ja laota sinna tainas. Küpseta 200 kraadi juures 40 minutit. Proovi tikuga küpsust – tikk peab jääma kuivaks.

Lase jahtuda. Sega kokku toasoojad glasuuriained ja kata kook glasuuriga. Joonista kahvliga peale kena muster, puista soovi korral peale kaneeli ja kaunista kook marjadega.

Mõõda jahu ja suhkur köögikombaini või kaussi. Lisa kuubikutena külm või ja sega puruseks taignaks. Lisa sidrunimahl ja töötle ühtlaseks, mässi kilesse ja tõsta tunniks külma. Rulli tainas küpsetuspaberiga vooderdatud väiksemale ahjuplaadile( nt 20 x 30 cm). Torka kahvliga augud ja eelküpseta põhja ahjus 175 kraadi juures u 10 minutit.
Täidise jaoks riivi külmkapikülm mandlimass. Vahusta toasoe või, martsipan ja riivitud sidrunikoor. Vahusta ükshaaval juurde munad. Sega jahu küpsetuspulbriga ja lisa viimaks täidise hulka, kalla eelküpsetatud põhjale. Koori ja viiluta õunad, lao kaunilt pirukale. Küpseta veel ahjus u 25 minutit või kuni pirukas küps, lase väheke jahtuda ja lõika ruutudeks

Parim kohe, kui beseed veel krõbedad!

Eton mess on inglise magustoit, kuhu klassikaliselt kuuluvad maasikad ja vahukoor ning peale murendatud õhuline besee. Siinne versioon on kevadise rabarberikreemiga maius, kuhu vahukoore asemel olen kasutanud hapukat ja vähemkaloririkast Kreeka jogurtit. Kokku on see üks kerge ja kevadine maitsekombinatsioon.

 kg  Kreeka jogurtit

paar peotäit pistaatsiapähkleid

plaaditäis väikesi beseesid, vt retsepti all

Rabarberikreem:

400 g rabarberit

2 dl suhkrut

2 sl vett

3 tl maisitärklist

1 vanillikaun ( või 2 tl mustade täpikestega vanillisuhkrut)

Küpseta esmalt beseed (vt retsepti lk…), varu nende valmistamiseks-ahjus kuivamiseks u 3 tundi. Mugavaim on need eelmisel päeval valmis küpsetada.

Valmista rabarberikreem. Tükelda rabarber, keeda 3-5 minutit suhkru ja pooleks lõigatud vanillikaunaga, kust noaga seemned välja kaabitud..Lisa vees lahustatud maisitärklis ja kuumuta segades, kuni kreem pakseneb ( 3-4 minutit). Eemalda vanillikaunad ja lase rabarberikreemil täielikult jahtuda. Kui kasutad vanillikauna asemel vanillisuhkrut, siis sega see kreemi hulka kõige lõpus.

Koori ja haki pistaatsiapähklid. Lao purkidesse kihiti Kreeka jogurtit, rabarberikreemi ja beseesid. Korda kihte ja vahetult enne serveerimist  pudista kõige peale mõned beseetupsud ja pähklid. Naudi kohe!

Nipp! Kiirel juhul saad osta poest valmis beseed, sellisel juhul keeda rabarberikaste esimesena ja jahuta kiirelt. 

Omaküpsetatud väikesi beseesid on mul kodus suures purgis peaaegu alati olemas. Kui mõned munavalged toiduvalmistamisest üle jäävad, küpsetan neist kohe õhulised tupsukesed. Beseed säilivad purgis fooliumi all krõbedana mitu kuud, kui muidugi enne ära ei sööda. Teen sageli purgimaiuseid ja kausikooke ning enamasti on hea neile ka beseed peale pudistada: lisada mõnusat magusust ja ilusat õhulist kaunistust. 

Väiksed beseed

2 munavalget

1 dl suhkrut

1 tl maisitärklist

1 tl valget veiniäädikat

Vahusta munavalged näputäie soolaga tugevaks valgeks vahuks. Lisa vähehaaval suhkur ja vahusta , kuni saad valge läikiva tugeva vahu (kokku u 5 minutit). Lisa maisitärklis ja veiniäädikas, vahusta läbi.  Pritsi küpsetuspaberiga ahjuplaadile väikesed munavahutupsud ja küpseta ahjus 120 kraadi juures 50 minutit, lülita ahi välja ja jäta veel tunniks lahtise uksega ahju kuivama. Jahuta seejärel lõplikult.

Avalduse valmistas ette Luterliku Maailmaliidu ja Õigeusu Kiriku rahvusvaheline teoloogilise dialoogi ühiskomisjon. See pakub ühist mõtisklust Vaimu rollist loomises, liturgias ja Kiriku missioonis tänapäeva maailmas ning on järjeks varasemale olulisele ühisavaldusele filioque küsimuses. Filioque [fili’ookve] (ladina keeles ‘ja Pojast’) on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.

Nikaia usutunnistuse varasemas versioonis on öeldud: “Meie usume Pühasse Vaimusse (…), kes lähtub Isast“; täiendatud kujul on neile sõnadele lisatud “ja Pojast“.

Sellisel kujul on Nikaia usutunnistuse omaks võtnud katoliku kirik ja enamik protestantlikke konfessioone. Seevastu õigeusu kirik peab seda täiendust valeks. Paljud uniaatlikud kirikud jätavad selle sõna vaste usutunnistusest välja, kuid tunnistavad ikkagi, et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, sest see on katoliku usu dogma.

Avalduses kinnitatakse esmalt Püha Vaimu eluandvat kohalolu loomises ja lunastuses, kutsudes üles uuendatud suhtele inimkonna ja looduskeskkonna vahel. See rõhutab Vaimu väestavat rolli evangeeliumi kuulutamisel ning Kiriku tunnistuse alalhoidmisel Sõna ja sakramendi kaudu.

Luterlased ja õigeusklikud kinnitavad ühiselt, et “Püha Vaim avab pidevalt lepituse teid Kirikus ja maailmas” ning et iga liturgia pühitsemine on osasaamine nelipühast.

Ühisavaldus lõpeb üleskutsega sügavamale kolmainuõpetuslikule mõtisklusele ning edasisele teoloogilisele ja liturgilisele süvenemisele loomise ja uuenemise teemadesse. Samuti toetatakse püüdlusi ühise oikumeenilise loodu püha sisseseadmiseks.

ALLIKAS :e-kirik.eelk.ee

KKoostöös Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooniga korraldavad mitmed EKN liikmeskirikud ja teised kogudused üle Eesti festivali „Lootuse aeg“. Festival „Lootuse aeg“ toimub Tallinnas Tondiraba Jäähallis 18.-19. oktoobril 2025 aastal, kus lootuse sõnumit jagab evangelist Will Graham ja toimub ka tasuta kontsert parimate kristlike muusikute osalusel.

Kümnetes kogudustes üle Eesti on algamas „Kristliku elu ja tunnistuse“ kolmetunnine kursus (KET), kus õpetatakse kristlasi rääkima oma usust praktilisel viisil.
Tasuta kolmest õppesessioonist koosneva kursusel õpitakse tundma Piibli põhimõtteid, kuidas elada Jumalale meelepärast elu ja juhtida inimesi Jeesuse juurde ning antakse praktilisi nõuandeid evangeeliumi kuulutamiseks. Kursusel julgustatakse ka toetama uusi kristlasi, et aidata neil kasvada oma usus Jumala sõna uurimise läbi.

Kursus on kättesaadav kõigile ja kõik on teretulnud. Vaata lähimat toimumise kohta kaardilt: https://billygraham.org/et/events/lootuse-aeg/kursus.

Kui soovid korraldada kursust oma koguduses, võta ühendust: hvoogne@lootuseaeg.com.

Serveeri seda vanillkastmega:

Vanillikaste

Kaste valmib lihtsalt ja kiirelt, aga valmis võiks selle teha vähemalt tund-kaks enne laualepanekut, et see jõuaks jahtuda. Hoia serveerimiseni külmkapis!

4 dl piima
4 dl vahukoort
4 munakollast
4 sl maisitärklist
4 sl suhkrut
1 vanillikaun või 1 sl musta täpikestega vanillsuhkrut või vanilliestrakti

Sega esimesed viis komponenti vispliga roostevabas kastrulis. Poolita vanillikaun ja kraabi seemned välja, lisa kaunapoolik koos seemnetega potti. Keeda vaiksel tulel pidevalt vispliga segades, kuni kaste pakseneb (ära keema lase). Jahuta ja eemalda kaun. Kui kasutad kauna asemel vanillisuhkrut või ekstrakti, siis sega see valmis kuuma kastme hulka.

Allikas Kaido Soon  EK   25. mai 2011 Nr 24/25 /

Põhi:
800 g lehttainast

Täidis:
2 keskmist sibulat
1 tl kuivatatud punet
1 sl õli
1 sl võid
2 karpi (à 200 g) tuunikala õlis
400 g riivitud juustu
6 muna
2 dl piima või kohvikoort
250 g kirsstomateid
soola ja pipart

Rulli tainas küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile.
Haki sibulad ja kuumuta õli-võisegus koos punega klaasjaks ning kummuta tainale. Laota sibulatele nõrutatud kalakonservid ja puista peale riivitud juust. Klopi munad lahti, lisa piim (või koor), sega ja nirista täidisele. Laota kaunilt peale pooleks lõigatud tomatid. Jahvata tomatitele soola ja pipart.
Küpseta pirukat 200-kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldkollane.

Laupäeval 08.02. kell 15 on stuudios Raigo Tammo oma poja Antoniga. Jagame kuulajatega 1993.a alustatud teekonda. Täna on Estanc AS Põhja- ja Baltimaade suurim ja edukaim suure mõjuga tööstusele mõeldud protsessiseadmete tootja. 

Esmaspäeval 10.02 kl 18.00  saame teada, kuidas Marge Paas aastaid tagasi astus Vene tänaval asuvasse katedraali, leides seal oma hingekodu. Siis ei teadnud ta veel, et ees ootab aastaid katoliikluse uurimist, mis päädib paaavst Franciskuse  kiriku esimese piiskopi õndsaks kuulutamise loaga.

Praost Jüri Vallsalu tunnustatakse töö eest vaimulikuna ning kohaliku elu edendajana Raplamaal. Saade sünnib  intervjuudest tema kaasteelistega.

Tagasi ja tulevikku vaadatakse ühiselt 21. ja 22. veebruaril Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus (Kiili tn 9, Tallinn). Plaanis on jagada oma kogemusi aastavahetusest ning teha plaane nii suvel Taizésse sõiduks kui ka Pariisi, aastavahetuse kokkutulekule minekuks. 

Kõigile noortele, kes registreeruvad, pakutakse Mustamäe kirikus tasuta süüa ja ööbimise võimalust. Endal tuleb kaasa võtta magamismatt, magamiskott, käterätik jm isiklikud tarbed. Tallinnast tulijad võivad magada kas kodus või Mustamäe kirikus.

Oodatud on noored, kes osalesid Taizé Tallinn noortekohtumisel ja/või aitasid noori vastu võtta kas oma kogudustes või muul moel programmi läbiviimisel. 

Samuti on oodatud noored, kes küll ise ei saanud osaleda, kuid tahavad sel suvel minna Taizésse ja/või aasta lõpul Pariisi noortekohtumisele.

Osalejatel palutakse registreeruda 17. veebruariks  aadressil tiina.klement@gmail.com., et korraldajad saaksid arvestada toidukoguste ja magamiskohtadega. 

Vabariigi Presidendi kantseleist esitatud palvele toetudes on peapiiskop Urmas Viilma palunud kõikides luterlikes kirikutes üle Eestimaa, kus see on võimalik, helistada president Arnold Rüütli matusepäeval kell 13.20–13.30 (sarga väljakandmise hetk Estoniast ja teele asumine Metsakalmistule) kirikute kelli 10 minutit hingekelladena.

Teise palvena kutsub ülemkarjane üles eeloleval pühapäeval, 12. jaanuaril mälestama president Arnold Rüütlit ning võtma eestpalvesse, paluda lohutust ja kinnitust proua Ingrid Rüütlile laste ja lastelastega.

Riikliku matuse kava:
kell 9.10 mälestushetk Pika Hermanni jalamil, riigilipp heisatakse poolde vardasse;
kell 12.00 matusetseremoonia Estonia kontserdisaalis, hingepalve peab EAÕK metropoliit Stefanus;
kell 13.20 kantakse president Arnold Rüütli sark Estoniast välja ja matuserong alustab teekonda Metsakalmistule;
kell 13.20–13.30 helisevad Eestimaa kirikute kellad (10 minutit);
kell 13.45 muldasängitamine Metsakalmistul, mille viib läbi EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Raadio7

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder on olnud silmapaistev kirikujuht ja kristlaskonna ühendaja, kes aitas kirikuid ja konfessioone üksteisele lähemale tuua nii Eesti Kirikute Nõukogu presidendina aastatel 2013–2022 kui ka teistes juhtivates rollides. Tema tegevus on tugevdanud kirikute ja riigi vahelisi suhteid ning edendanud ühiskonna moraalset ja vaimset arengut.

Ettepaneku tunnustuse andmiseks tegi Andres Põderi mantlipärija, peapiiskop Urmas Viilma. Omapoolsed toetuskirjad saatsid endine EKN’i president, piiskop emeeritus Einar Soone ja EKN’i endine täitevsekretär Ruudi Leinus. Esitatud põhjendustes tõsteti esile Andres Põderi teoloogiline sügavus, usuline pühendumus ning oskus juhtida kirikute ja riigi koostööd.

22. novembril tähistas Andres Põder ka oma 75. sünnipäeva, mis teeb tunnustuse saamise eriti tähendusrikkaks. Preemia on Eesti kirikute tunnustus tema pikaaegsele ja viljakale teenimisele.

Oikumeeniline aastapreemia antakse üle 12. detsembri keskpäeval Pirita kloostri kabelis toimuval pidulikul palvusel.

ALLIKAS:EKN

4 muna

12 spl õli

12 spl jahu

12 spl suhkurt

2 tl küpsetuspulbrit

palju õunatükke (ca 1,8kg)

Munad vahustada vispliga. Vahule lisada õli. Sega. Jahu segada küpsetuspulbri ja suhkruga, ning lisada muna-õli segule. Kõige lõpuks lisada õunatükid. Et kook tuleks mahlane, võib õunatükke lisada nii palju, et tainas mustendaks. Segada kogu tainast korralikult ning valada suurele ahjuplaadile. Peale raputada sukrut ja kaneeli. Küpsetada 200 kraadi juures ~30-40 minutit kuni kook on kuldpruun. Hüva nõu: Kui soovid küpsetada väiksemat kooki, jaga koostisained pooleks. Selline kogus on paras ümmarguse koogivormi (Ǿ 24cm- Ǿ 26 cm) jaoks.

1.oktoobril 2024. jagame Head sõnumit neljal eetrisagedusel Eestis, internetilahenduste ja mobiilirakendusega üle maailma.

Täname teid, head Raadio 7 kuulajad ja Sõna tänaseks päevaks lugejad, et te olete olnud meiega! Teie panus nii kuulaja kui toetajana on olnud meile suureks julgustuseks.

Nii lihtne see tegelikult ongi – ainult ühiselt raadiotööd tehes jõuame nendeni, kes vajavad head sõnumit Jeesusest üle kogu Eestimaa.

 Jeesus tegi ühe oma tähelepanuväärsema ime, mitte otseselt, vaid jüngrire kaudu. Paljud on kuulnud lugu viiest leivast ja kahest kalast, millest jätkus viiele tuhandele mehele ja lisaks veel  naistele ja lastele (Lk 9:10-17.

Jeesus olles palunud  õnnistust, andis need viis leiba ja kaks kala jüngrite kätte, kes jagasid need maas istuvatele inimestele. Ja kõigile jätkus. Kuid ime, mis juhtus, sündis jüngrite endi käte vahel.

Hea sõber, Jumal tahab kasutada Sind, et jagades teistele hakkab pisku Sinu käte vahel paljunema nii, et õnnistustest jätkub paljudele. Selles Jeesuse imeteos on palju erinevaid inimesi, kus igaüka annab oma panuse. Väike poiss toob oma leivad ja kala, Jeesus õnnistab, jüngrid panevad rahva istuma ja jagavad õhtusöögi laiali.

Valmistada Sõna tänaseks päevaks trükinumbrit ja olla raadioeetris 24/7 on võimalik ainult paljude inimeste abiga. Igaüks teeb oma osa ja kokku sünnib ime.Tundub luhtne, kuid ilma Jumala õnistuseta oleksime ilmselt ilma imeta. Sinu panus, sh rahaline, on aidanud meid rohkem, kui sa võib olla arvata oskad.

Meie visioon on – muudetud elu läbi hea sõnumi Kristusest üle kogu Eestimaa.

10.oktoobril tähistame otse-eetripäevaga Raadio 7 sünnipäeva, et koguda toetusi järgmise aasta eetriloa tasumiseks.

Suur tänu Sinu jätkuva toetuse eest Raadio7 poolt tehtava töö heaks.

Helle Aan    Raadio 7 tegevjuht

26. septembril 2024 paavst Franciscus tegi kauaoodatud otsuse ja otsustas moodustada Tallinna piiskopkonna Eesti Apostelliku Administratuuri asemele ja nimetada Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna piiskopiks Philippe Jourdani.

Roomakatoliiklus on Eesti territooriumil olnud sajandeid, kui ametliku iseseisva katoliikliku institutsioonina 1924. aastast, kui paavst Pius XI asutas Eesti Apostelliku Administratuuri ja Eestimaa katoliiklased ei kuulunud enam Riia piiskopkonna alluvusse. Toonane katoliiklaskond oli väga väike, statistika järgi umbes 2000 katoliiklast, ja ei asutatud kohe piiskopkonda Tallinna, vaid ajutine Apostellik Administratuur, mis juhtis katoliiklaste usuelu Eestis.

Apostelliku administratsiooni muutmine piiskopkonnaks on katoliku kirikus nii pastoraalselt kui ka struktuuriliselt oluline protsess mitmel põhjusel. Esmalt, piiskopkond on püsiv üksus, mida juhib piiskop ja tal on piiskopkonna üle täielik võim. Pastoraalses mõttes annab üleminek piiskopkonnaks katoliiklastele omase identiteedi, tugevama kuuluvustunde ülemaailmsesse katoliku kirikusse ja järjepidevuse, mis on oluline katoliku kogukonna vaimse arengu jaoks Eestis.

Piiskopkonna loomine soodustab kohalike kiriklike struktuuride, nagu kogudused, seminarid ja heategevusasutused, arengut. See võimaldab kirikul paremini juurduda kohalikus elus ja tõhusamalt vastata usklike vajadustele

Üleminek piiskopkonnale tähistab Kiriku pikaajalist pühendumist asjaomasele piirkonnale või kogukonnale. See näitab, et kirik peab kogukonda piisavalt tugevaks ja stabiilseks, et õigustada püsivat organisatsiooni.

Eestis on umbes 6500 katoliiklast ja on üks väheseid kirikuid Euroopas, kelle liikmeskond pidevalt kasvab.

RKK PRESSITEENISTUS

 Eesti Kirikute Nõukogu

• Ootame kõiki palvesaatest osa saama iga kuu 1. ja 3. teisipäeval kell 19-21, et üheskoos palvetada nii teie isiklike palvesoovide kui ka laiemate teemade eest.
  17. septembri saates “Suur palveõhtu” on tulipunktis andmise ja külvamise teema. Mida tähendab andmine ja külvamine Jumalariigi printsiibina? Kuidas Jumala kui andja loomus peaks avalduma kristlase elus?
• Saates palvetab pastor, EKNK piiskop emeeritus Märt Vähi, Janno Peensalu. Ülistustajad Hans-Kristen Sapas ja Justus Sapas, Kenneth Kadastik. Saatejuht on Agnes Pulk.
• Saada oma palvesoove raadio7@raadio7.ee või helista  kuni kella 17ni 5258390. Saate ajal  töötab  eestpalvetelefon 44 22227

Lisaks tavapärasele koristamisele pööratakse Eestis käesoleval aastal erilist tähelepanu elektroonilise sigareti ehk veibi kahjulikule keskkonnamõjule. Viimastel aastatel on kahjuks märgatavalt kasvanud ühekordsete e-sigarettide kasutamine. Samuti on eriliselt fookusesse võetud ühekordne plastprügi kalmistutel.

Koristust korraldades või sellel osaledes registreeri oma koristuspäev maailmakoristus.ee kodulehel. Kirja saab panna nii üksik- kui grupikoristuse, samuti saab veebilehel registreerida avaliku koristuspaiga või -talgud. Soovi korral on võimalik osa võtta mõnest avalikust koristusest, mis on samuti leitavad maailmakoristuse kodulehel. Küsimuste korral võta ühendust maailmakoristuspäeva tiimiga – info@maailmakoristus.ee.

allikas: ekn.ee

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu võttis vastu põhikirja uue versiooni, millega väidetavalt on fikseeritud kiriku sõltumatus Vene Õigeusu Kirikust administratiiv-, majandus-, haridus- ja tsiviilasjade ajamises. Põhikirjast eemaldati viited Moskva patriarhaadile.

Kuna uuendatud põhikiri pole veel avalikustatud, siis enim on vastukaja tekitanud tõsiasi, et põhikirjas muudeti kiriku nimi Eesti Õigeusu Kirikuks. MPEÕK põhjendab nime muutmist vajadusega viia see kooskõlla patriarh Aleksius II 1993. aastal välja antud tomose ehk kirikliku kinnituskirjaga.

Veel annab MPEÕK pressiteenistus teada, et täiskogu kiitis heaks sinodi tegevuse läbirääkimisprotsessis riigiga ning väljendas lootust, et Eesti õigeusklikel õnnestub leida tee ja vahendid kirikulõhe ületamiseks, toetudes kanoonilisele korrale, vastastikusele lugupidamisele ja võrdsetele õigustele.

Täiskogu otsuste kohta ütles siseminister Lauri Läänemets Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel, et põhikirja muudatused ei tohi olla üksnes kosmeetilised, vaid tuleb liikuda sisulise eraldumise suunas Vene Õigeusu Kirikust.

Uut usuühenduse nimekuju peab minister problemaatiliseks, kuna usuühenduse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega saa olla eksitav. Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju viitaks, et sellesse on koondunud kõik Eesti õigeusu kogudused. See ei vasta aga tegelikkusele, kuna eksisteerib ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Olukorra teeb keerulisemaks veel seegi, et EAÕK kasutab välissuhtluses Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju.

allikas: bns.ee; ajaleht Eesti Kirik

Muudatus ja elu on lahutamatud. Elu avaldubki muutustes.Nii ka meie meeskond toob alanud hooajal igasse päeva uut, vahendades, mis toimub nii meie väikeses Eestis ja laias maailmas. Selle keskmes on muutused, mis toimuvad meie endi elus. Muutumine algab  meie mõttemaailmas. Kirjatekst Rm 12.2 räägib seoses muutustega,, Ja ärge saage selle maailma sarnaseks.”.Maailm ei tähenda maakera ega universumit. Siin räägitakse mõtlemisviisist. ,,Vaid muutuge meeleuuendamise teel”. Muutumine algab mõttemaailmast, iga tegu algab mõttest. Piibel nimetab seda meeleuunedamiseks, mitte ajuloputamiseks.Kuid meeeleuuendus on tahtlik protsess. Mõtteid ei ole kerge kontrollida ja muuta, kuid see on võimalik. Martin Luther on öelnud.,,Sa ei saa keelata, kui linnud sinu pea kohal lendavad,kuid sa vastutad, kui lubad neil sinu pea peale pesa ehitada.” Jah, mõtted lendavad – ära lase valedel mõtetel oma pea peale pesa ehitada. Ära toida oma mõtetega negatiivseid, laastavaid ja hävitavaid hoiakuid ja suhtumisi.Päne tähele, mida loed, mida vaatad ja kuulad.Tee oma valik! Paulus ütleb (Fl 4.8).,,Kõik, mis tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!”. Ärakadunud poja loos öeldakse.,, Kui ta oli paremad mõtted saanud….”,siis ta läks koju isa juurde.

Meie saatekava eripära on, et sarjade nimetused on samad, kuid sisu on  nendes on muutuv – nii nagu elu toob esile erinevad teemad, hoiame kätt elupulsil, kuid fookus on endiselt Heal Sõnumil,mis avaldub inimese elu kvaliteedi muutuses.

Tänan teid,

Helle  Aan
Raadio 7 tegevjuht

Näitus kajastab Meie Isa palve ajaloolist ülevaadet

eestikeelsest Meie Isa palvest.

Näituse esitlus on 25. juunil kell 17.00

Olete südamest oodatud!

29.juuli – 3.augustini toimub Tallinnas evangelismi laager “Firecamp 2024”. 

Kui sul on kirg kadunute järele ja sa tahad saada julgemaks evangeeliumi kuulutajaks, siis see laager on sulle!

See on nädal, kus sa õpid veel sügavamalt tundma Jumalat läbi Jumala Sõna ja ülistuse ning saad seda praktiseerida minnes tänavatele evangeeliumi kuulutama. 

Kohale tulevad tipp-tasemel evangelistid erinevatest riikidest, kes õpetavad sind evangeeliumi kuulutama nii üks-ühele kui ka krusaadi stiilis paljudele inimestele korraga. Registreeri juba täna, kohad on piiratud! 

Registreerumine ja rohkem infot: https://www.cfan.eu/et/firecamp/

Hoones asuv luterlik kogudus on tegutsenud kokku üle 10 aasta. 2019. aasta sügisest kolisime kiriku tiivas asuvasse väiksesse ruumi. Aastatega on tasapisi lisandunud neid, kes siin oma vaimuliku kodu on leidnud. Heade annetajate, Tallinna linnavalitsuse ja Mustamäe linnaosavalitsuse abiga on kaasaegse arhitektuurilise lahendusega kirik oma põhiosas lõpuks valmis ja pühitsetakse juuni esimesel pühapäeval.

Kuigi kirikuhoone on saanud põhiosas lõppviimistluse, on suur osa arhitektide kavandatud sisustusest veel puudu ning vajab jätkuvalt heade annetajate abi. Näiteks on sisustamata kirikuköök, mille abil saaks pakkuda toitlustust nii abivajajatele kui talituste külalistele. Seetõttu palub kogudus pühitsemise puhul kingitusi mitte tuua, vaid teha annetus Mustamäe koguduse kontole kirikuköögi sisustuse soetamiseks.

Alates ametlikust pühitsemisest 2. juunil on kirik avatud kõigile, kes soovivad osa võtta jumalateenistustest ja muudest koguduse üritustest. Kuukava on leitav koguduse kodulehelt, koguduse ajalehest ja sotsiaalmeediast. Avara kirikusaali ning tegevus- ja abiruumide rentimiseks erinevate talituste ja kirikuga seotud ürituste tarbeks saab samuti infot koguduse kodulehelt ning koguduse vaimulikelt.

Kirikuhoone on planeeritud selliselt, et selles toimuvad tegevused kataks ära terve inimese eluringi ning oleks kogukonna vaimseks keskuseks. Soovime kogudusena olla avatud kogukonnale, vastata inimeste vajadustele, anda kõigile võimaluse tulla ja leida uut hingamist Issandas, mõistmist, tuge, rõõmu ja rahu.

Loodame, et paljud inimesed leiavad oma tee Mustamäe kirikusse ning saavad osa moodsa ja mitmekülgsete kasutusvõimalustega pühakoja paljudest hüvedest.

allikas: Eesti Kirik

10tk

kuuele kuni kaheksale

Naudi maitsekat karulaugu-fetavõiet musta leiva, ciabatta või liha-kala kõrvale. Sobib pea kõikjale!

400 g fetat, sobib ka Fetaki

paar suurt peotäit karulauku

1–2 küüslauguküünt

1 dl head oliiviõli

Serveerimiseks:

rukkijahuga näkileibu

Surista tükeldatud karulauk, küüslauk ja õli saumikseriga püreeks, lisa toasoe feta ning püreesta ühtlaseks. Säilita serveerimiseni külmas ja paku koos näkileibadega.

Karulauguvõi

neljale kuni kuuele

Karulauguvõi valmib lihtsa vaevaga ja maitseb värskelt küpsetatud rukkileival imehea. Samuti tasub seda karpidesse pakendatuna sügavkülma panna, kui hooajal karulauku palju käes.

250 g toasooja võid

70 g karulaugulehti

0,5 sidruni mahl

soola, musta pipart

Pese karulaugulehed, kuivata ja haki hästi peeneks. Sega võiga, maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.

Karulauguhummus

Naudi hummust dipikastmena köögiviljade kõrvale või rukkikrõpsudega.

1 purk (400 g) kikerherneid

suur peotäis karulauku

0,5–1 dl rapsiõli

1 sidruni mahl

meresoola maitse järgi

Surista kõik ained kokku ja naudi kohe või järgmisel päeval. Hoia külmas.

Karulaugupesto

u 2 dl

Karulaugupesto suristad kokku paari minutiga. Toitusid, kuhu seda maitsekat kastet kasutada, on oi kui palju: kas krõbedal röstsaiaviilul, pastaroas, liha või kala peale maitseandjaks, salatikastmeks, supi hulka, liharulli täidises või kus iganes. Imeline karulauk teeb maitsvaks pea kõik toidud.

tugev peotäis (30–40 g) karulaugulehti

2 sl seedermänniseemneid

30 g riivitud parmesani

1 dl külmpressitud rapsi- või oliiviõli

soola ja musta pipart

soovi korral väheke sidrunimahla

Surista kokku kõik ained, v.a pool oliiviõlist ja juust. Lisa lõpuks ka ülejäänud õli vähehaaval ja surista ühtlaseks, kuni saad meeldivalt tummise pestokastme. Sega hulka riivitud juust ja maitsesta vajadusel veel soola, pipra või hapuka sidrunimahlaga. Naudi kohe või säilita külmas.

ulauk on tõeline kevadine vitamiini- ja mineraalainetepomm, ainuüksi C-vitamiini on temas 10–15 korda rohkem kui apelsinis või sidrunis.

kuuele kuni kaheksale

Naudi maitsekat karulaugu-fetavõiet musta leiva, ciabatta või liha-kala kõrvale. Sobib pea kõikjale!

400 g fetat, sobib ka Fetaki

paar suurt peotäit karulauku

1–2 küüslauguküünt

1 dl head oliiviõli

Serveerimiseks:

rukkijahuga näkileibu

Surista tükeldatud karulauk, küüslauk ja õli saumikseriga püreeks, lisa toasoe feta ning püreesta ühtlaseks. Säilita serveerimiseni külmas ja paku koos näkileibadega.

Karulauguvõi

neljale kuni kuuele

Karulauguvõi valmib lihtsa vaevaga ja maitseb värskelt küpsetatud rukkileival imehea. Samuti tasub seda karpidesse pakendatuna sügavkülma panna, kui hooajal karulauku palju käes.

250 g toasooja võid

70 g karulaugulehti

0,5 sidruni mahl

soola, musta pipart

Pese karulaugulehed, kuivata ja haki hästi peeneks. Sega võiga, maitsesta sidrunist pressitud mahla, soola ja pipraga.

Karulauguhummus

Naudi hummust dipikastmena köögiviljade kõrvale või rukkikrõpsudega.

1 purk (400 g) kikerherneid

suur peotäis karulauku

0,5–1 dl rapsiõli

1 sidruni mahl

meresoola maitse järgi

Surista kõik ained kokku ja naudi kohe või järgmisel päeval. Hoia külmas.

Karulaugupesto

u 2 dl

Karulaugupesto suristad kokku paari minutiga. Toitusid, kuhu seda maitsekat kastet kasutada, on oi kui palju: kas krõbedal röstsaiaviilul, pastaroas, liha või kala peale maitseandjaks, salatikastmeks, supi hulka, liharulli täidises või kus iganes. Imeline karulauk teeb maitsvaks pea kõik toidud.

tugev peotäis (30–40 g) karulaugulehti

2 sl seedermänniseemneid

30 g riivitud parmesani

1 dl külmpressitud rapsi- või oliiviõli

soola ja musta pipart

soovi korral väheke sidrunimahla

Surista kokku kõik ained, v.a pool oliiviõlist ja juust. Lisa lõpuks ka ülejäänud õli vähehaaval ja surista ühtlaseks, kuni saad meeldivalt tummise pestokastme. Sega hulka riivitud juust ja maitsesta vajadusel veel soola, pipra või hapuka sidrunimahlaga. Naudi kohe või säilita külmas.

Kiirelt ja lihtsalt valmiv argisupp, mida armastavad nii suured kui väikesed. Võid lisada ka muid meelepäraseid köögivilju, mis kodus olemas.

1, 5 l puljongit

1 sl õli praadimiseks

3 väiksemat porgandit

1 porru

2 suuremat kartulit

1 loorber

6-7 pipratera

400 g pakk pelmeene

tilli ja rohelist sibulat

Serveerimiseks hapukoort

Kuumuta poti põhjas õlis tükeldatud porru ja porgand. Lisa kuum puljong, loorberileht ja piparterad, keeda 10 minutit. Lisa juurde tükeldatud kartulid ja keeda veel 5 minutit. Lisa pelmeenid ja keeda, kuni need kerkivad pinnale. Lisa ka hakitud till ja roheline sibul, kata pott kaanega ja lase maitsestuda veel paar minutit kaane all.

kell 9 saade Eerik Jõksiga- milline on täna kell 15 algav Püha Risti austamise missa

10.00 Pärast aegade algust: Joosep ja vennad:,ja Jumal pööras selle heaks”

13.00 Päevaraamat, milles abikaasade kirjad üksteisele, said raamatuks ja lauludeks *

15.00 Usku ja rahu –  millise sõnumiga on  esimese Katoliku kiriku piiskopi  jutluste ja artiklite sõnum, selgitab kogumiku toimetaja Marge Marie Paas  ja ajaloolane Toomas Abiline jagab  piiskopst tema kaasaegsete mälestusi.

17.00 Külalisstuudio : muusik, helilooja Robert Jürjendal tutvustab oma  esimest LP Muusika pikkadeks õhtuteks sünnilugu

19.00 Sündmused, mis  viisid Jeesuse ristipuule, toimusid paasapüdadel. Milline on juutide paasakombestik?

22.00 Lõputa lugu. Külalispaar Liia ja Tiit Salumäe

VAIKNE LAUPÄEV

10.00  Aja Silm:  piibliseminar Pauluse kiri efeslastele 1:3-14, selgitab dr theol Jaan Lahe

11.OO Aja Silm Mis toimus vaiksel laupäeval, kui Jeesus astus surmavalda? Saade R7 varamust

15.00 Loodud Sõna Õhtu külaline on Juhan Kilumets, paljude kirikute restaureesimistööde juht, vestlust suunab Kaja Kärner, Helisalvetus EELK Tallinna Jaani kirikust

17.00 Koorilauljad Reet ja Ene jagamas oma vaimustust Rudolf Tobiase loomingust ja tma elust.

19.00 Täna tähistab Raivo Kõrgemägi 80.sünnipäeva, raadiostuudios on Raivo koos abikaasa Edaga. Saade järelkuualatav Raadio 7 lehel:Aeg rääkida2023-01-28

22.00 Hüva leilI! mehed leiliruumis vestlemas aktuaalsetel teemadel

1.ÜLESTÕUSMISPÜHA – 31.märts

juba keskööst kuulutame Kristuse ülestõusmist surnuist, Ta on tõesti ülestõusnud!

10.00 Ülestõusmispüha jutlus

11.00 Roosiaed- Eduard Proffitlich, katoliku kiriku märter, kes peagi on Rooma Katoliku Kiriku poolt õndsaks kuulutatud.

13.00 Uuel teel- Eesti Kristlike Ettevõjate esindaja Lembit Ida tutvustab Woulter Droppers -i raamatu „Ettevõtja Jeruusalemmast“  põhimõtteid

22.00 Armust kantud külaline on Britt Tartes.

Raamatute raamatus on:,, Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis
see jääb üks, aga kui see sureb, siis kannab palju vilja.“(Jh 12:24)
Viljakandmine tähendab enese maha panemist ja uuele kasvuruumi tegemist.
Selles tähendamissõnas on piltlik selgitus inimese potentsiaalist.

Kui me soovime oma eesmärke täita, peame selle nimel pingutama, sageli kõik endise nö maha panema, et uus saaks alguse.
Taimede puhul me näeme seda protsessi reaalselt. Üksik nisuiva – pealtnäha täiesti elutu. Kuiv ja kõva. Ent üksnes pealtnäha, nii kaua kui ta on kuskil viljasalve nurgas. Mulda sattudes kaob temast elutus. Seal, pimeduses, inimese pilgu eest varjatult sünnib järjekordne ime. Mõne aja pärast pistab mullast välja noor roheline võrse, et kasvada viljapead kandvaks kõrreks. Ühest seemnest saab märkamatult mitu. Peab tunnistama, et tegelikult nisutera mullas ei sure, see on metafoorne väljend – tegelikult nisutera idaneb, ta ei hävi – temaga toimub uussünni ime. Selle nisutera näitel mõistame, et Jeesus ütles – ka meie elu idaneb, kui me anname selle Jeesusele. Iga seemne idanemine on Jumala ime, nii on iga uussünd Jumala ime – läbi uussünni väljub meie potentsiaal.
Kuidas ja milleks me seda potentsiaali kasutame? Igal meist on mõjupiirkond,me võime avaldada mõju, mis toob esile muutuse. Avada elu mõtte, mis teostub viljakandmises.

Kuidas saate anda oma panuse Meie Isa Palve palvepäeva ühislugemiseks?

• Jagage infot Meie Isa Palve palvepäeva kohta koguste veebi- ja sotsiaalmeedia lehtedel. Bännerid kodulehele ja sotsiaalmeediasse saate alla laadida siit:https://drive.google.com/drive/folders/1HQcFHR7HBr_l97_g9R5sflv1Q4MXUm71
• Paigutage teadetetahvlile A4 või A3 teade Meie Isa Palve palvepäeva kohta. Teate failid saate alla laadida siit: https://drive.google.com/drive/folders/1HQcFHR7HBr_l97_g9R5sflv1Q4MXUm71
• Helistage kirikukelli otseülekande alguses kell 11.40 ja lõpus kell 11.55:See on ilus viis meelde tuletada ja kutsuda kogukonda ühisele palvele.
• Avage kirikute uksed pakkudes võimalust saada osa palvepäeva otseülekandest või korraldage palvus samal ajal.

Palvepäeva otseülekande kava 

11.40 kirikukellad hakkavad lööma ja algab otseülekanne

11.45 Birgit Sarrap esitab Tõnis Mäe laulu “Palve”

11.48 tervitus ja teavitus – Erik Hermaküla

11.49 Tallinna kristlike koolide õpliastega palvetame ühiselt Meie Isa Palve. Kohapeal osalevad palves EKN liikmeskirikute juhid.

11.50 Ott Lepland esitab oma laulu “Võitmatu”

11.53 tänu ja teavitus edaspidiseks – Erik Hermaküla

11.55 otseülekenade lõpp

Kuidas saab veel osaleda Meie Isa Palve ühislugemisel 28.03.2024 kell 11:45?

Meie Isa Palve 28.03.2024 Youtube eestikeelne otseülekande link

https://youtube.com/live/n_cRhRflXW4?feature=share

Meie Isa Palve 28.03.2024 Youtube inglisekeelne otseülekande link

https://www.youtube.com/live/KKgZde6BUsA?si=fYj2ywZVMPcVkiRl

Meie Isa Palve 28.03.2024 Youtube venekeelne otseülekande link

https://youtube.com/live/QpHgoNqLYS8?feature=share

Lisaks, saab osaleda Raadio7 ja Pereraadio, TV 7 vahendusel, rohkem infot: www.meieisapalve.ee . 

Usume, et kõnetus, mis kõlas: “Iga inimene Eestimaal peaks teadma/oskama paluda Meie Isa palvet!” ja teiseks: “tehke seda üheskoos!” leiab laialdast vastukaja!

Oleme südamest tänulikud üleskutse jagamise (ka inglise- ja venekeelsetele sõpradele) ja osalemise eest. Koos saame teha Meie Isa Palve palvepäeva ajalooliseks hetkeks, mis ühendab meid kõiki!

Meie Isa Palve palvepäeva meeskond 

Veikko Võsu, Nõmme Baptistikoguduse pastor 

René Paats, EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse diakon