Tänuõhtul pälvis muusikaelu tunnustuspreemia kirikumuusik Lia Salumäe, kes on 50 aastat juhtinud Haapsalu muusikaelu koguduses ja Lääne praostkonnas. Tema töö on olnud seotud nii koorijuhtimise, pillimängu õpetamise kui ka laiemalt kontserdielu edendamisega.

Lia Salumäe on juhtinud koguduse segakoori ning asutanud mitmeid ansambleid, sh laste-, tütarlaste-, poiste-, noorte- ja puhkpilliansambli ning Lääne praostkonna noortekoori. Tema oreliõpilaste seast on sirgunud mitu pühendunud kirikumuusikut, nende hulgas ka tütar Lea. Koguduse segakoor alustas tema juhendamisel tegevust 1975. aastal, keerulisel nõukogude okupatsiooni ajal, ning toomkoori asutas ta 20 aastat tagasi.

Lia Salumäe juhendatavad koorid laulavad jumalateenistustel ja annavad kontserte, rikastades seeläbi Haapsalu linna kultuurielu. Koorid on osalenud üldlaulupidudel, vaimulikel laulupäevadel ja eestirootslaste laulupidudel ning esinenud ka Eestimaa kirikutes ja sõpruskogudustes Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Haapsalu toomkirikus ja Jaani kirikus toimub igal aastal ligikaudu 50 kontserti, mis annab märgatava panuse nii Haapsalu kui kogu Läänemaa kultuurielu mitmekesisusse.

Lääne praostkonna muusikatöö koordinaatorina on Lia Salumäe korraldanud praostkonna laulupäevi ning tema juhtimisel on Haapsalus toimunud ka kaks koraalimaratoni. Tema pikaaegset teenimist on tunnustatud EELK Teeneteristi II järgu ordeniga ning 2013. aastal valiti ta Aasta Kirikumuusikuks.

„Läänemaa tunnustab“ on tänuüritus, mille eesmärk on esile tõsta inimesi ja algatusi, mis tugevdavad kogukonda ning annavad oma panuse Läänemaa arengusse ja kultuurilisse elujõusse. allikas ekirik.eelk.ee

Konverentsi kava keskmes on teoloogiline arutelu ning kiriku elu ja juhtimisega seotud otsused. Avapäeval käsitletakse süvitsi kahte teoloogilise arutelu põhiteemat: Piibli tõlgendamine ja autoriteet ning luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus. Päeva teises pooles toimub aasta vaimuliku valimine ja Vaimulike Konverentsi uue juhatuse valimine järgmiseks neljaks aastaks. Päeva lõpetab arutelu koguduste kasvu teemadel paneelis „Kasvavad kogudused” ning pidulik õhtusöök, kus peetakse 2025. ja 2026. aasta vaimulikeks valitute kõned ja tehakse teatavaks konverentsi uue juhatuse koosseis.

Teisel päeval keskendutakse kiriku hetkeseisule ja tulevikusuundadele: peapiiskop Urmas Viilma annab ülevaate olukorrast kirikus, sellele järgneb piiskoppide paneelvestlus ning küsimuste voor. Päevakavas on ka ettekanne ilmikute rollist koguduse elus ning arutelu tehisintellekti kasutamisest. 

Konverents valib taas aasta vaimuliku aunimetuse laureaadi. Kandidaatideks on esitatud Saarde koguduse õpetaja Arvet Ollino, Harkujärve koguduse õpetaja Avo Üprus, Äksi koguduse õpetaja Esa Pekka Luukkala, Järva praostkonna praost Katrin Helena Melder ja Viru praostkonna praost Tauno Toompuu. Samuti lõpeb Vaimulike Konverentsi senise juhatuse ametiaeg ning Konverents valib uue juhatuse järgmiseks neljaks aastaks.

„Vaimulike konverents on koht, kus kiriku töö ja õpetuse keskseid küsimusi saab arutada ühiselt, avatult ja vastutustundlikult,” tõdeb peapiiskop Urmas Viilma.

EELK Vaimulike Konverents on EELK vaimulikke koondav iga-aastane kohtumine, kus arutatakse kiriku õpetuslikke ja praktilisi küsimusi ning tehakse valikuid, mis mõjutavad kiriku ühiseid töövorme ja juhtimist. Vaimulike konverentsi liikmed on kõik EELK vaimulikud. Konverentsi võimkonda kuulub ka õpetuse aluste muutmine, liturgia käsiraamatu ja õpetusliku sisuga oikumeeniliste kokkulepete heakskiitmine enne küsimuse otsustamist piiskoplikus nõukogus või kirikukogus.

allikas: eelk presssiteenistus

Anu Raud on Viljandi vallas Heimtalis Kääriku talus elav ja tegutsev tekstiilikunstnik, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, Heimtali koduloomuuseumi arendaja ja hooldaja, Viljandi Jaani koguduse liige. Anu Raud on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid loojaid eesti kunstis, tema loomingu aluseks on meie rahvakunst ning tema juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöölisi, kes ammutavad samuti inspiratsiooni rahvapärandist.

Viljandi Jaani koguduse tänumedali pälvis Anu Raud silmapaistva panuse eest Viljandimaa ja Eesti kultuuriellu, kristlike väärtuste edendamise ja Viljandi Jaani koguduse toetamise eest. Piiskop Marko Tiituse sõnutsi on Anu Raud aidanud kaasa kristlike väärtuste hoidmisele ja elavdamisele nii kunstis kui kirjasõnas. „Paljud Anu Raua vaibad tuginevad piibellikele motiividele ja kristlikele sümbolitele, aga ta on loonud ka omajagu otseselt kiriklikku kunsti,“ ütles Tiitus. 

Viljandi Jaani kirikut kaunistavad Anu Raua vaibad „Ristivaip“ ja „Taevaredel“, Tartu Jaani kirikut neljas liturgilises värvis altari- ja kantslikatted, Vainupea kabelit kaunistab vaip „Armuaeg“, Tallinna Jaani kirikut „Issaristike“ ning Heimtali Peetri kirikut „Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!“ Anu Raua vaibad on ka kahes Soome kirikus: „Rukkilinnud“ Porvoo kogudusemaja kabelis ja „Rõõmusõnum“ Mikkeli toomkirikus. „Kõigi nende vaipade juurde on Anu Raud kirjutanud lühikesed, ent sisult väga sügavad ja selged mõtisklused, mis aitavad vaipadesse kootud sõnumil paremini vaatajani jõuda ja puudutavad inimhinge vähemasti sama sügavalt kui vaimuliku jutlus,“ ütles piiskop Marko Tiitus.

 Anu Raud on olnud aastakümneid Viljandi Jaani koguduse liige ning kuulunud ka koguduse nõukogusse. Piiskop Marko Tiitus ütleb, et tal on väga hea meel nõukogu otsuse üle anda tänavu koguduse tänumedal Anu Rauale. „Olen mitut puhku öelnud, et kui eestlastel ei oleks Anu Rauda, siis me peaksime ta välja mõtlema. Õnneks on ta olemas, siinsamas Käärikul, oma kunsti, ellusuhtumist, hingetarkust, rõõmu ja õnnistust meie kõigiga jagamas. Olen ääretult uhke ja tänulik, et võin olla selle koguduse hingekarjane, kuhu kuulub ka Anu Raud. Lisaks vaimsele panusele on Anu ka selline koguduseliige, kes ikka ja jälle toetab kogudust oma annetustega ja sugugi mitte väikestes summades. Peaaegu alati, kui koguduses mõne korjanduse välja kuulutame, olgu kiriku välisremondiks või kroonlühtrite taastamiseks, on Anu panus alati esimeste seas. Lisaks kingib ta meile oma raamatuid ja postkaarte. Anu on ääretult suure südamega ja abivalmis inimene,“ tõdes piiskop Marko Tiitus.

Viimastel aastatel on Anu Raud pühendunud kirjanduslikule tegevusele. Tema sulest on ilmunud jutukogumikud „Õnnevalajad“, „Päevalill ja torupill“, „Hea karjane. Jutte loomadest“ ning „Kuue ruuduga aken“. Osava sõnaseadja ning jutuvestjana kõneleb autor neis raamatutes asjadest ja suhetest, mis on ühtpidi väga lihtsad ja inimlikud, teisalt aga ajatud ja hindamatud. „Anu Raud räägib päris asjadest ja elab päris elu, julgustades meidki seda tegema,“ ütles piiskop Marko Tiitus Anu Raua elu ja loomingut iseloomustades. 

Viljandi Jaani koguduse tänumedal on asutatud 2022. aastal, mil kogudus tähistas 550 aasta möödumist Jaani kiriku rajamisest Viljandisse. Tänumedal antakse koguduse nõukogu otsusega isikule, kes oma tegevusega on andnud märkimisväärse panuse Viljandi Jaani koguduse või Viljandi linna heaks ning edendanud kristlikke väärtus

Viljandi Jaani koguduse tänumedali kujunduse autor on viljandlane Tõnno Habicht. Sellel on kujutatud Viljandi Jaani kiriku nimipühakute Püha Frantsiskuse ja Püha Johannesega seotud sümboleid: Püha Frantsiskuse sümbolitena T-kujulist risti, lilli, linde ja pruuni värvi ning Püha Johannese sümbolitena raamatut, kirjasulge, kotkatiibu ja rohelist värvi. Tervikuna moodustavad sümbolid ladina risti alusel oleva lille.

Tänumedali anndsid piiskop Marko Tiitus ja koguduse juhatuse esimees Marko Mägi  Anu Rauale üle pühapäeval, 28. detsembril Viljandi Jaani kirikus kell 12 toimuval johannesepäeva missal.

allikas:EELK Viljandi Jaani kiriku kogudus

Lootuse Aeg tõi ühiselt tegutsema 270 kogudust üle Eesti, hõlmates seitsme kiriku ja koguduste liidu esindajaid. Festivali kaudu kogeti üksmeelt, mis väljendus nii kogudustevahelises koostöös kui ka kohalike kogukondade teenimises. Lisaks pakkus festival praktilisi koolitusi ja ettevalmistusi, mis aitasid süvendada koguduste töötegijate oskusi ning tugevdada oikumeenilisi suhteid kogukondade tasandil. 

Jogvan Zachariassen on pärit Fääri saartelt ning on pikka aega tegutsenud koguduse rajaja ja pastorina. Alates 2019. aastast on ta olnud seotud BGEA (Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon) meeskonnaga, mis töötab kristlaste koondamise, palveosaduse tugevdamise ja uue põlvkonna usklike varustamise nimel. Tema eestvedamisel on Lootuse Aeg kujunenud üheks viimaste aastate märgilisemaks oikumeeniliseks ettevõtmiseks Eestis.

Tervitame teid sel kaunil jõuluajal inglikuulutuse sõnadega Püha Luuka evangeeliumist: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“ (Lk 2:10.11)

Taas on Jumala arm kandnud meid jõuluaega ning peatselt jätame seljataha käesoleva aasta ning sirutume vastu uuele Issanda aastale 2026. Need on päevad, mil saame peatuda ja vaadata tagasi. Saame mõelda, mida see aasta on meilt viinud, aga mida ka toonud ja millega on Jumal meid õnnistanud. Mõtleme oma pereliikmetele ja lähedastele, sõpradele ja töökaaslastele, oma maale, rahvale ja kirikule. Saame tänada Jumalat kõige hea eest ning uskuda koos püha apostli Paulusega, et „neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks“. (Rm 8:28)

Möödunud päevadesse ja kuudesse on mahtunud palju ärevust, võibolla hirmu ja kartustki, mille on põhjustanud sõda Ukrainas ja suurema osa aastast väldanud sõjategevus Jeesuse sünnimaal. Sõnumeid on looduskatastroofidest ja poliitilisest ebastabiilsusest maailma eri paigus. Siia lisanduvad meie igapäevased toimetulekumured ning isiklik kannatus ja rist, mida teab tihtipeale vaid selle kandja ja Jumal.

Me täname Jumalat, et kahe aastatuhande tagune ingli kuulutus kartvatele karjastele on olnud meie ühiseks varaks nii eile kui täna ning jääb Issanda armust alatiseks. Saame kõiges, mis põhjustab muret ja raskust, usaldada Jõululast, et Tema aitab, trööstib ja toob lootuse. Võime kogeda imet, kuidas kartusest saab rõõm, jõuetusest edasimineku tahe ning pimedus taganeb valguse võidu ees.

Võibolla nii mõnigi mõtleb, et kui see peakski võimalik olema, siis vaevalt on see minu osaks. See on ju neile, kelle elu on laitmatu ja usk täiuslik. Kuid see ei ole tõsi. Meil on tänagi põhjust uskuda inglikuulutuse sõnu, et taevalik rõõm ja rahu „saab osaks kogu rahvale“. Küll on hea teada, et Jõululapse õnnistus on mõeldud eranditult kõigile! Ainsaks tingimuseks on vaid meie igatsus, meie ootus ja tahe anda oma süda sõimeks Jõululapsele, meie Päästjale ja Issandale.

Me ei vaja päästet ainult maise elu hädadest ja ohtudest – veel enam vajame, et meie hing saaks päästetud ja hoitud igaveseks eluks. See sünnib siis, kui astume nendegi pühade ajal alandliku meelega jõulusõime ette, tunnistades oma vigu ja eksimusi ning lastes Kristuse armul anda meie patud andeks ja juhatada meid uude ellu. See on elu koos Jumalaga, kus Jõululaps on ise meie Issandaks, juhiks ja õpetajaks. Tema õpetus on vaid ühes sõnas – armastus. Jõululaps ise julgustab meid: „Armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist.“ (Jh 13:34

Armsad õed ja vennad Kristuses! Soovime teile Kristuse sünnipühade õnnistust, milles on vägi hajutada kõik kartus ning tuua meie südamesse taevane rõõm, rahu ja lootus. Jäägu rõõm Kristuse sünnist saatma meid uue aasta teedel! Saagem jõuluöö ingli rõõmukuulutuse edasikandjateks ja -andjateks paljudele sel pühade ajal! Olgu Jumala Isa armastus, Jeesuse Kristuse arm ja Püha Vaimu osadus meie kõikidega!

Tagasi ja tulevikku vaadatakse ühiselt 21. ja 22. veebruaril Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus (Kiili tn 9, Tallinn). Plaanis on jagada oma kogemusi aastavahetusest ning teha plaane nii suvel Taizésse sõiduks kui ka Pariisi, aastavahetuse kokkutulekule minekuks. 

Kõigile noortele, kes registreeruvad, pakutakse Mustamäe kirikus tasuta süüa ja ööbimise võimalust. Endal tuleb kaasa võtta magamismatt, magamiskott, käterätik jm isiklikud tarbed. Tallinnast tulijad võivad magada kas kodus või Mustamäe kirikus.

Oodatud on noored, kes osalesid Taizé Tallinn noortekohtumisel ja/või aitasid noori vastu võtta kas oma kogudustes või muul moel programmi läbiviimisel. 

Samuti on oodatud noored, kes küll ise ei saanud osaleda, kuid tahavad sel suvel minna Taizésse ja/või aasta lõpul Pariisi noortekohtumisele.

Osalejatel palutakse registreeruda 17. veebruariks  aadressil tiina.klement@gmail.com., et korraldajad saaksid arvestada toidukoguste ja magamiskohtadega. 

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder on olnud silmapaistev kirikujuht ja kristlaskonna ühendaja, kes aitas kirikuid ja konfessioone üksteisele lähemale tuua nii Eesti Kirikute Nõukogu presidendina aastatel 2013–2022 kui ka teistes juhtivates rollides. Tema tegevus on tugevdanud kirikute ja riigi vahelisi suhteid ning edendanud ühiskonna moraalset ja vaimset arengut.

Ettepaneku tunnustuse andmiseks tegi Andres Põderi mantlipärija, peapiiskop Urmas Viilma. Omapoolsed toetuskirjad saatsid endine EKN’i president, piiskop emeeritus Einar Soone ja EKN’i endine täitevsekretär Ruudi Leinus. Esitatud põhjendustes tõsteti esile Andres Põderi teoloogiline sügavus, usuline pühendumus ning oskus juhtida kirikute ja riigi koostööd.

22. novembril tähistas Andres Põder ka oma 75. sünnipäeva, mis teeb tunnustuse saamise eriti tähendusrikkaks. Preemia on Eesti kirikute tunnustus tema pikaaegsele ja viljakale teenimisele.

Oikumeeniline aastapreemia antakse üle 12. detsembri keskpäeval Pirita kloostri kabelis toimuval pidulikul palvusel.

ALLIKAS:EKN

1.oktoobril 2024. jagame Head sõnumit neljal eetrisagedusel Eestis, internetilahenduste ja mobiilirakendusega üle maailma.

Täname teid, head Raadio 7 kuulajad ja Sõna tänaseks päevaks lugejad, et te olete olnud meiega! Teie panus nii kuulaja kui toetajana on olnud meile suureks julgustuseks.

Nii lihtne see tegelikult ongi – ainult ühiselt raadiotööd tehes jõuame nendeni, kes vajavad head sõnumit Jeesusest üle kogu Eestimaa.

 Jeesus tegi ühe oma tähelepanuväärsema ime, mitte otseselt, vaid jüngrire kaudu. Paljud on kuulnud lugu viiest leivast ja kahest kalast, millest jätkus viiele tuhandele mehele ja lisaks veel  naistele ja lastele (Lk 9:10-17.

Jeesus olles palunud  õnnistust, andis need viis leiba ja kaks kala jüngrite kätte, kes jagasid need maas istuvatele inimestele. Ja kõigile jätkus. Kuid ime, mis juhtus, sündis jüngrite endi käte vahel.

Hea sõber, Jumal tahab kasutada Sind, et jagades teistele hakkab pisku Sinu käte vahel paljunema nii, et õnnistustest jätkub paljudele. Selles Jeesuse imeteos on palju erinevaid inimesi, kus igaüka annab oma panuse. Väike poiss toob oma leivad ja kala, Jeesus õnnistab, jüngrid panevad rahva istuma ja jagavad õhtusöögi laiali.

Valmistada Sõna tänaseks päevaks trükinumbrit ja olla raadioeetris 24/7 on võimalik ainult paljude inimeste abiga. Igaüks teeb oma osa ja kokku sünnib ime.Tundub luhtne, kuid ilma Jumala õnistuseta oleksime ilmselt ilma imeta. Sinu panus, sh rahaline, on aidanud meid rohkem, kui sa võib olla arvata oskad.

Meie visioon on – muudetud elu läbi hea sõnumi Kristusest üle kogu Eestimaa.

10.oktoobril tähistame otse-eetripäevaga Raadio 7 sünnipäeva, et koguda toetusi järgmise aasta eetriloa tasumiseks.

Suur tänu Sinu jätkuva toetuse eest Raadio7 poolt tehtava töö heaks.

Helle Aan    Raadio 7 tegevjuht

26. septembril 2024 paavst Franciscus tegi kauaoodatud otsuse ja otsustas moodustada Tallinna piiskopkonna Eesti Apostelliku Administratuuri asemele ja nimetada Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna piiskopiks Philippe Jourdani.

Roomakatoliiklus on Eesti territooriumil olnud sajandeid, kui ametliku iseseisva katoliikliku institutsioonina 1924. aastast, kui paavst Pius XI asutas Eesti Apostelliku Administratuuri ja Eestimaa katoliiklased ei kuulunud enam Riia piiskopkonna alluvusse. Toonane katoliiklaskond oli väga väike, statistika järgi umbes 2000 katoliiklast, ja ei asutatud kohe piiskopkonda Tallinna, vaid ajutine Apostellik Administratuur, mis juhtis katoliiklaste usuelu Eestis.

Apostelliku administratsiooni muutmine piiskopkonnaks on katoliku kirikus nii pastoraalselt kui ka struktuuriliselt oluline protsess mitmel põhjusel. Esmalt, piiskopkond on püsiv üksus, mida juhib piiskop ja tal on piiskopkonna üle täielik võim. Pastoraalses mõttes annab üleminek piiskopkonnaks katoliiklastele omase identiteedi, tugevama kuuluvustunde ülemaailmsesse katoliku kirikusse ja järjepidevuse, mis on oluline katoliku kogukonna vaimse arengu jaoks Eestis.

Piiskopkonna loomine soodustab kohalike kiriklike struktuuride, nagu kogudused, seminarid ja heategevusasutused, arengut. See võimaldab kirikul paremini juurduda kohalikus elus ja tõhusamalt vastata usklike vajadustele

Üleminek piiskopkonnale tähistab Kiriku pikaajalist pühendumist asjaomasele piirkonnale või kogukonnale. See näitab, et kirik peab kogukonda piisavalt tugevaks ja stabiilseks, et õigustada püsivat organisatsiooni.

Eestis on umbes 6500 katoliiklast ja on üks väheseid kirikuid Euroopas, kelle liikmeskond pidevalt kasvab.

RKK PRESSITEENISTUS

 Eesti Kirikute Nõukogu

• Ootame kõiki palvesaatest osa saama iga kuu 1. ja 3. teisipäeval kell 19-21, et üheskoos palvetada nii teie isiklike palvesoovide kui ka laiemate teemade eest.
  17. septembri saates “Suur palveõhtu” on tulipunktis andmise ja külvamise teema. Mida tähendab andmine ja külvamine Jumalariigi printsiibina? Kuidas Jumala kui andja loomus peaks avalduma kristlase elus?
• Saates palvetab pastor, EKNK piiskop emeeritus Märt Vähi, Janno Peensalu. Ülistustajad Hans-Kristen Sapas ja Justus Sapas, Kenneth Kadastik. Saatejuht on Agnes Pulk.
• Saada oma palvesoove raadio7@raadio7.ee või helista  kuni kella 17ni 5258390. Saate ajal  töötab  eestpalvetelefon 44 22227

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu võttis vastu põhikirja uue versiooni, millega väidetavalt on fikseeritud kiriku sõltumatus Vene Õigeusu Kirikust administratiiv-, majandus-, haridus- ja tsiviilasjade ajamises. Põhikirjast eemaldati viited Moskva patriarhaadile.

Kuna uuendatud põhikiri pole veel avalikustatud, siis enim on vastukaja tekitanud tõsiasi, et põhikirjas muudeti kiriku nimi Eesti Õigeusu Kirikuks. MPEÕK põhjendab nime muutmist vajadusega viia see kooskõlla patriarh Aleksius II 1993. aastal välja antud tomose ehk kirikliku kinnituskirjaga.

Veel annab MPEÕK pressiteenistus teada, et täiskogu kiitis heaks sinodi tegevuse läbirääkimisprotsessis riigiga ning väljendas lootust, et Eesti õigeusklikel õnnestub leida tee ja vahendid kirikulõhe ületamiseks, toetudes kanoonilisele korrale, vastastikusele lugupidamisele ja võrdsetele õigustele.

Täiskogu otsuste kohta ütles siseminister Lauri Läänemets Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel, et põhikirja muudatused ei tohi olla üksnes kosmeetilised, vaid tuleb liikuda sisulise eraldumise suunas Vene Õigeusu Kirikust.

Uut usuühenduse nimekuju peab minister problemaatiliseks, kuna usuühenduse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega saa olla eksitav. Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju viitaks, et sellesse on koondunud kõik Eesti õigeusu kogudused. See ei vasta aga tegelikkusele, kuna eksisteerib ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Olukorra teeb keerulisemaks veel seegi, et EAÕK kasutab välissuhtluses Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju.

allikas: bns.ee; ajaleht Eesti Kirik

Muudatus ja elu on lahutamatud. Elu avaldubki muutustes.Nii ka meie meeskond toob alanud hooajal igasse päeva uut, vahendades, mis toimub nii meie väikeses Eestis ja laias maailmas. Selle keskmes on muutused, mis toimuvad meie endi elus. Muutumine algab  meie mõttemaailmas. Kirjatekst Rm 12.2 räägib seoses muutustega,, Ja ärge saage selle maailma sarnaseks.”.Maailm ei tähenda maakera ega universumit. Siin räägitakse mõtlemisviisist. ,,Vaid muutuge meeleuuendamise teel”. Muutumine algab mõttemaailmast, iga tegu algab mõttest. Piibel nimetab seda meeleuunedamiseks, mitte ajuloputamiseks.Kuid meeeleuuendus on tahtlik protsess. Mõtteid ei ole kerge kontrollida ja muuta, kuid see on võimalik. Martin Luther on öelnud.,,Sa ei saa keelata, kui linnud sinu pea kohal lendavad,kuid sa vastutad, kui lubad neil sinu pea peale pesa ehitada.” Jah, mõtted lendavad – ära lase valedel mõtetel oma pea peale pesa ehitada. Ära toida oma mõtetega negatiivseid, laastavaid ja hävitavaid hoiakuid ja suhtumisi.Päne tähele, mida loed, mida vaatad ja kuulad.Tee oma valik! Paulus ütleb (Fl 4.8).,,Kõik, mis tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!”. Ärakadunud poja loos öeldakse.,, Kui ta oli paremad mõtted saanud….”,siis ta läks koju isa juurde.

Meie saatekava eripära on, et sarjade nimetused on samad, kuid sisu on  nendes on muutuv – nii nagu elu toob esile erinevad teemad, hoiame kätt elupulsil, kuid fookus on endiselt Heal Sõnumil,mis avaldub inimese elu kvaliteedi muutuses.

Tänan teid,

Helle  Aan
Raadio 7 tegevjuht

2021. aasta mais alanud ehituse käigus on Maarja kiriku tornis ja selle alla jäävas osas valminud seitse korrust. Sisenedes peauksest on projekti järgi 2. korrusel kantselei, õpetaja kabinet, tuulekoda ja abiruumid. 3. korrusel asuvad kabel ning abiruumid, 4. korrusel tulevane kolumbaarium, mis hetkel võetakse kasutusele koguduse laste-, noorte- ja teiste töövaldkondade tarbeks, 5. korrusel asub ventilatsioonikamber ning pääs torni. 2. ja 5. korruse vahel saab lisaks treppidele liikuda ka liftiga. 6., 7. ja 8. korrus on tornikorrused. Kõige kõrgemal korrusel on ka külalistele avatud kellarõdu, kust avanevad lummavad vaated Tartu linnale.Torniosa ruumid on varustatud kõigi tänapäevaste süsteemidega: nõrkvool, elekter, valve ja automaatne tulekahjusignalisatsioon, sealjuures mugava ning energiatõhusa sisekliima tagavad soojustagastusega ventilatsioon ja kaugküttel põhinev põranda- ning radiaatorküte.Tööde hind oli üle 700 000 euro + km. Hinnas on ka esmavajalik mööbel igapäevategevusteks.

Tartu linnapea Urmas Klaas: „Maarja kiriku torn on Tartu linna siluetis tagasi ning sellel on tugev sümboolne väärtus, sest üks viimase suure sõja haavu saab selliselt parandatud. Kiriku taastamine aga jätkub ja loodan selleks hea ühistöö jätkumist.“

Ehitaja Bauvärk OÜ esindaja Tõnu Timma: „ Maarja kiriku ehitamist võtab väga hästi kokku vanasõna „Kirik keset küla“ ning seda ehitaja, sihtasutuse ja koguduse kõige paremas koostööna. Eelarve oli piiratud, häid mõtteid palju ja vanal hoonel varuks üllatusi. Ei osanud ka ette mõelda, kui palju ressurssi võtab kümnete tonnide krohvisegude, telliste ja paekivide käsitsi tassimine trepist torni seitsmendale korrusele! Soovime Maarja Kiriku Sihtasutusele jaksu ja jõudu, kuna kirikuhoone lõpliku valmimiseni kulub veel palju tööd.“

See kõik on saanud teoks tänu headele toetajatele ja annetajatele. Torniehituse suurimad toetajad on ettevõtja Janek Veeber ja Tartu linn. Lisaks neile on kiriku taastamisse panustanud suur hulk eraisikuid ja ettevõtteid. Olgu õnnistatud ja hoitud iga panustaja!

Koguduse õpetaja Timo Švedko on koos kogudusega südamest tänulik kõigile, kelle kaudu Jumal oma tööd võimsalt on teinud. Eriline tänu suurtoetajatele Janek Veeberile, Tartu linnale ja kõikidele toetajatele, samuti Maarja Kiriku Sihtasutusele ning ehitajatele! Ühineme apostel Pauluse sõnadega: „Mul on olnud palju rõõmu ja julgustust sinu armastuse pärast, sest sinu kaudu, vend, on pühade südamed saanud kosutust.“ (Fm 1:7). Kõik, mida kogudus on teinud seni, kulgeb kirikutornis edasi. Mõni nädal läheb sisseelamiseks, kuid oleme rõõmsad, et igavese elu sõnumi kuulutamine võib jätkuda veelgi elavamalt, sest Maarja kiriku torn on nüüd hästi näha kogu linnale.“

Alates 5. veebruarist toimuvad ka kõik muud Maarja koguduse kogunemised kirikuhoones Pepleri 1.

Agentuuri juhataja Heli Mattisen toob välja, et EELK Usuteaduste Instituudil on hingehoiu kompetentsikeskusena kahtlemata unikaalne roll Eesti kõrgharidusmaastikul. „Nappidele ressurssidele vaatamata suudab kõrgkool oma taset hoida, ja seda eelkõige tänu oma õppejõudude pühendumusele ja üliõpilaste kõrgele motivatsioonile,“ lisas ta. 

„Hindamisnõukogu leidis, et õppejõud tegutsevad suure pühendumusega üliõpilaste ja nende õpingute suunal. Kõrgkoolis on põhjalikult läbi mõeldud, kuidas pakkuda üliõpilastele õppetööalast tuge nii töötajate kui kaasüliõpilaste poolt. Kool väärtustab teadustöö tulemuste publitseerimist ning akadeemiliste töötajate sellekohased näitajad on väga head. Eriti head teadustöö tulemused on piibliuuringute, süstemaatilise usuteaduse ja kiriku ajaloo alal. Hingehoiu valdkonnas pakutakse suurt hulka laialdast publikut haaravaid täienduskoolituskursusi. Koostöö sotsiaalministeeriumiga erinevate kursuste pakkumisel on tõhus ja aitab kaasa kõrgkooli maine tõstmisele ühiskonnas,“ vahendas Mattisen hindamisnõukogu otsust. 

EELK Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander tänas HAKA-t hea koostöö eest. „Kõik küsimused, mis meie poolt tõstatusid, leidsid operatiivse ja asjatundliku vastuse. Teisalt tahaksin välja tuua meid hinnanud rahvusvahelise komisjoni kõrge taseme, mis peegeldus väga selgesti nii meile esitatud küsimustes ja põgusates arutluses kui lõpphinnangus. Lisaks komisjoni liikmete isiklikule professionaalsele pädevusele tuli ilmselt kasuks seegi, et nii mõnelgi neist oli meie kooliga varasemad kogemused. Viimaks aitavad sellised hindamisprotsessid alati kaasa kollektiivi sisesele koostööle ja sünergiale. Eelkõige aga ühisele eesmärgi tajule ning toimivad otsekui katalüstina juba olemasolevate eesmärkide saavutamisel ning loomulikult ka uute seadmisel,“ rääkis Sander.

EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemia juhataja Siimon Haamer lisas, et  akrediteerimiseks valmistumine annab alati hea võimaluse sisekaemuseks, mille käigus tulevad selgelt esile parendamist vajavad aspektid, kuid samas leiab kinnitust õppeasutuse isikupära ja identiteet, mis kõiki töötajaid liidab ning on aluseks Usuteaduse Instituudi tegevusele tulevikus. “Hindamiskomisjon oli väga professionaalne. Oleme rõõmsad, et meie tugevusi märgati ja samas tänulikud osundatud vajakajäämistele. Eksperthinnang on meile heaks orientiiriks lähiaastate tegevuste planeerimisel.“

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Selle käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu. 

allikas BNS

“Selle pühapäeva kirjakoht kirikukalendris on Johannese 8:2-11:

“Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid. Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?” Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine. Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: „Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” Tema ütles: „Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: „Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”

See kirjakoht on olnud igal ajastul ja iga põlvkonna jaoks aktuaalne, sest alati on keegi, kes tahab kellegi üle kohut mõista ja alati on neid, kelle üle saab ja tuleb õigust mõista. Alati on ka neid, kelle roll on olla õigusemõistja ülesannetes.

Lisaks on alati olnud neid, kes mõistavad omakorda “kõrvaltvaatajatena” kohut õigusemõistjate üle, kes siis langetasid mistahes otsust tehes paljude arvates ikka ebaõiglase või lausa vale otsuse.

Sageli tsiteeritakse selle loo juures Jeesuse sõnu: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”. Harva tsiteeritakse Jeesuse sõnu, mida ta abielurikkujale ütles: “Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”.

Selles loos on palju nüansse, kuid hetkel tahan rõhutada mõnda eriliselt:

– Jeesus ei satu õigusemõistja rolli omal initsiatiivil ega soovi selles rollis olla, kuid võtab selle vastutuse naise enda saatuse pärast. Ta tahab päästa naise nii kivide kui ka patu käest.

– Eraldi tuleb vaadata, mida Jeesus ütleb avalikkuse ees ja millise mulje see võis jätta ilmselt pettunult ja vihastena lahkunud variseridele ja kirjatundjatele. Nad ei saanud ilmselt teada, mida Jeesus naisega edasi tegi või millise ülesande andis. Nemad nägid, et Jeesus andis naisele õiguse.

– Oluline on see, mida Jeesus ütleb abielurikkujale nelja silma all, andes talle võimaluse mitte abielurikkumist jätkata, vaid patustamine lõpetada.

Selles loos on avalik külg ja privaatne külg. Jeesus ei süüdista varisere ega kirjatundjaid selles, et nad tahtsid õigust mõista. Nad ilmselt omasid tollaste tavade kohaselt selleks ka õigust. Kui need aga annavad õigusemõistmise Jeesusele üle, võtab Jeesus neutraalse positsiooni. Ta ei asu naist õigustama ega kaitsma. Isegi nelja silma all temaga rääkides. Kuid ta näitab variseridele ja kirjatundjatele, et kõigil on põhjust peeglisse vaadata ja oma patte kahetseda. Lisaks, kui nad soovivad tõesti mõista ise kohut, siis hakaku peale – visaku kivi!

Jeesus oleks võinud naise lihtsalt minema saata ja lasta tal edasi teha seda, mida too soovis. Ilmselt oleks see meeldinud naisele enim. Ei! Ainus, kes saab ülesande see olukord lahendada on abielurikkuja ise. Naine saab õigust mõistvalt Jeesuselt ülesande midagi oma patuse eluga ette võtta. Ja mitte ükskõik mida. Ta peab oma elu muutma ja patustamise lõpetama.

Kas Jeesus asus “abielurikkuja poolele”? Ei asunud! Ta ei valinud üldse poolt. Ta asetas vastutuse abielurikkuja enda õlgadele öeldes, mis on õige ja mis on väär ning saatis ta oma elu ära korraldama. Miks Jeesuse ei rääkinud armastusest, mis võiks abielurikkumist õigustada? Ma ei tea… Äkki seisnes armastus selles, et Jeesus andis uue võimaluse patust elu muuta, mitte selles, et oleks patusele elule kaasa kiitnud.

Pärast naise lahkumist sõltus edasine juba sellest, kas järgmisel korral avalikkuse ette astudes saab naine seda teha sirge seljaga ja ausalt kõigile silma vaadates, sest on oma elu muutnud või endiselt silmi maha lüües ja kividega surnuks pildumist peljates, sest ta ei olnud midagi oma patuses elus muutnud.

Usun, et kõige suurem karistus olukorras, kus ta oma abielurikkumist oleks jätkanud, ei oleks olnud mitte rahva pahameel ja kividega pildumine, vaid see, et ta oli valetanud Jeesusele. Jumala kohtu ees seista on midagi muud kui inimeste palge ees seista, kes ka ise on kõik võrdselt patused. Loomulikult saab iga patune ka Jumala kohtu ees seistes uskuda õigeksmõistmisele usust, kuid seda otsustab juba Issand ise, mitte mina või keegi teine patune.” 

Allikas peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht

Rekvisiidid: SWEDBANK  SAAMUEL KADANIK 

EE552200221015323412

BIC – code: HABAEE2X.

Selgitus: annetus

Tänan teie toetuste eest!

Jumala õnnistusi ja rahu soovides, 

Saamuel Kadanik

Tel:+37258180629 

Jumal lõi inimkonna meheks ja naiseks omaenda näo järgi ning pani alguse abielule, lepingul põhinevale ühendusele kahe sugupoole vahel. See on nii füüsiline, emotsionaalne kui ka vaimne ühendus mida iseloomustatakse Pühakirjas sõnadega „üks liha“ (1Ms 2:24). See tähendab potentsiaalset võimet laste sünniks ja inimsoo jätkamiseks, tänulikkust selle kingi eest ja soovi seda ellu viia. Igas inimeses peegeldub elu kui Jumala kingitus ning mehe ja naise abielus saab tegelikkuseks loomise eesmärgipärasus. 

Pühakirjas ei ole näiteid, mille põhjal võiks arvata, et samasooliste inimeste kooselu võiks kanda abielu nime. Abielu on loomise poolest vaid mehe ja naise teineteist täiendava ja abistava kooselu vorm nagu see on kirjas Pühakirja loomislugudes: 

„Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele” (1Ms 1:27-28);

„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha! (1Ms 2:24);

Peres sündivatele lastele on mees isaks ja naine emaks ning just neil on esmane eesõigus ja kohustus täita oma vanemlikku ülesannet kõikides laste kasvamist ja arenemist puudutavates valdkondades. Vanemate kohustused perekonnas on võrdsed. 

Leiame, et naise ja mehe abielul põhinev perekond on rahva püsimise alus ja kasvamise eeldus, mis on kooskõlas nii Piibliga kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu, mõtte ja eesmärgiga. Isa ja ema kaudu sündivad lapsed ei jää juuretuks. Lapsed ehitavad üles oma identiteedi nagu seda on teinud nende vanemad ja vanavanemad nagu ka kõik varasemad põlved perekonna sugupuus. 

Usume, et just kodust pärivad lapsed ka vanemate ja vanavanemate usu, mis on oluline uue põlvkonna vaimse tervise ja stabiilsuse toetamisel olukorras, kus sõdade, haiguste ja teiste määramatuse tegurite osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab. Oleme seisukohal, et lapsed on meie kalleim vara, kelle kasvatamise eesõigus ja kohustus on nende bioloogilistel vanematel, kes on ka sillaks lastele mineviku ja tuleviku vahel. Abielu ja perekonna säilitamine läbi sajandite juurdunud pärandina peegeldab püsivusele suunatud mõtteviisi ja läbiproovitud väärtusi. 

Usume, et ideaalid, mis on kooskõlas Pühakirjaga, vastavad ka inimese õnneliku elu eeldustele. Ideaale tuleb kaitsta ja nende mõju ühiskonnas tugevdada, sest just ideaalidest sõltub Eesti rahva ja kultuuri säilimine üle aegade. 

Austades kõigi inimeste õigust usu- ja sõnavabadusele, eeldame vastusena samasugust suhtumist ka neilt, kes meiega sama usku ja eluväärtusi ei jaga. Just oma usule toetuvalt oleme veendunud, et samast soost isikute omavaheline kooselu on oma olemuselt teistsugune, kui on mehe ja naise abielu, mistõttu ei nõustu me mistahes katsetega kehtivaid seadusi muutes hägustada või rikkuda abielu õiguslikku ja ka sisulist tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna. 

Oleme seisukohal, et koguduste ja kogu ühiskonna, kiriku ja riigi hool väljendub kõige paremini traditsioonilise abielu toetamises, leides vajalikke ühiskondlikke tugimehhanisme pere püsimise ja toimetuleku tagamiseks.

Palvetame rahu, armastuse ja üksmeele pärast ühiskonnas ning Eestimaa ja Eesti rahva püsimise eest!

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugeni

Rooma-Katoliku Kiriku apostellik administraator Eestis, piiskop Philippe Jourdan 

Armeenia Apostliku Kiriku Balti riikide piiskop Vardan Navasardyan

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Alur Õunpuu

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu president Erki Tamm

Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president Andres Ploompuu

Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste

Tallinnas, 12. juunil AD 2023 

Tänavu veebruaris möödus sada aastat esimesest rahvaalgatuslikust referendumist Eestis, millega sooviti taastada usuõpetus algkoolides. Sellele sündmusele pühendatud rändnäituse stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Samuti saab teada religioonialase õppe korraldamisest Euroopas ning tänases Eestis. Veebruarist alates oli näitus väljas Tartus, nüüd 05.juunist on näitus  „100 aastat esimesest rahvahääletusest” välja pandud Riigikogu hoones

 Näituse avamisele järgnenud konverentsil Riigikogu konverentsisaalis räägiti 1923. aastal toimunud rahvahääletusest, usuõpetusest Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel ja religioonialasest haridusest ilmalikes koolides.

Konverentsil tegi ettekande Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor, EELK Usuteaduse Instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets tagasivaatega 1923. aasta rahvahääletusele ja usuõpetusele Eesti omariikluse esimestel aastakümnetel. Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo rääkis rahvahääletusest kui demokraatia tööriistast. (Tartu Ülikooli religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev vaatles oma ettekandes religiooni sekulaarses koolis ja tutvustas Euroopa riikide lahendusi.

Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp, kujundas Riina Sildvee.  Tegemist on rändnäitusega, pärast Riigikogu näeb näitust Kose kiriku pastoraadis. Kui soovitakse näitust oma kodukohta, võtke ühendust olga.shihalejev@ut.ee

Tänavu möödub 650 aastat püha Birgitta surmast ja üle kogu maailma tähistavad Pühima Päästja Püha Birgitta orduõed juubeliaastat. Tallinnas on kloostri poolt juubelipäevaks valitud 4. juuni, kui korraldatakse tänumissa, konverents ja kontsert austusega püha Birgittale (vt alljärgnevalt kava).

Birgitta Birgersdotter (1303–1373) ehk püha Birgitta oli Rootsi aadlidaam. Pärast oma abikaasa Ulf Gudmarssoni surma sai Birgitta nägemuse Kristuselt, kes käskis tal olla vaimseks sõnumitoojaks maailmas. Birgitta läks Rooma, pühendas oma elu Kristusele ja jäi sinna elama kuni surmani. Elu jooksul olevat tal olnud üle 600 ilmutuse.

1370 õnnestus Birgittal saada Roomas paavstilt luba uuele ordule – Püha Päästja Ordule. Hiljem sai ordu nimeks Ordo Sanctissimi Salvatoris, s.o Pühima Päästja Ordu, kes tegutseb üleilmselt tänini, samuti Eestis. Birgitta suri 23. juulil 1373 Roomas kui ta lahkus oma taevase Isa koju ja alustas uut elu Kristuses.

1391 kuulutati ta Roomas pühakuks, ja seda tänu tema rohkearvulistele ilmutustele ning 1991 nimetas paavst Johannes Paulus II püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks.

Turneed teeb kaasa 60 liikmeline meeskond muusikute, lauljate, tantsijate, tehnikute, misjonäride ja jutlustajatega, samuti osaleb sellel ka liikumise asutaja Stephan Christiansen.

Paide poolse korraldaja Damaris-Ly Tambla sõnul on Paidesse oodata inimesi Tallinnast, Keilast, Raplast, Pärnust ja Tartust. “Kindlasti võib oodata sama lahedat etteastet kui teistes riikides. Kuigi ürituse nimi on Youth Revival ja suunatud rohkem noortele, siis õhtu sisust võivad osa saada kõik. Samuti on see nii inglise kui eesti keeles,” rääkis Tambla.

Ta lisas, et oodata on musikaalseid etteasteid, laulu, tantsu, kuid koos sellega räägitakse teemadel, mis on inimestele väga südamelähedased. “Tiimi liikmed jagavad tõestisündinud lugusid oma eludest ning mis tagajärjed neil olid.”

Sündmuse mõte pole Tambla sõnul kokku tuua ainult kristlasi. “Ka

kriitikud ja skeptilised inimesed on oodatud, sest tänapäeval on usulisi küsimusi perekonnas, koolis või tööl raske küsida. Kristlik usk või väärtused ei ole peavoolumeedia tähelepanu keskpunktis, kuid üle maailma on toimumas erinevates kohtades võimsad ärkamised just noorte seas. Ka need, kellel on küsimusi, võivad kohale tulla ning hiljem küsida,” rääkis ta.

Erinevaid kristlikke noorteliikumisi on mitmeid. Veebruaris sai näiteks alguse Asbury revival, mis on levinud üle TikToki või suuri jalgpallistaadioneid täitnud ärkamiskoosolek Brasiilias. “Need sündmused on meeldetuletus kõigile, et sõnum Jeesusest on sama relevantne täna, kui see oli esimesel sajandil,” tõdes Tambla.

Üritus on tasuta. Reedel kell 13.00 toimub evangeeliumi kuulutamine Paide muusika- ja teatrimaja parklas.

 Avatud õhtu algab kl 18, kestab 2tundi 30 minutit.

Vaata ka  https://jarvateataja.postimees.ee/7722545/muusika-ja-tants-kristliku-noorteliikumise-euroopa-turnee-jouab-paidesse

Stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis ilmestavad toonaseid sündmusi. Samuti saab teada religioonialase õppe korraldamisest laiemalt Euroopas ning ka tänases Eestis.  

Näituse külastamine on tasuta.

Näituse panid kokku Olga Schihalejev, Rain Soosaar, Toomas Jürgenstein, Ulla Herkel, Arvo Lamp; kujundas Riina Sildvee. Näitus on avatud Lossi 3 fuajees 16. märtsini. Sealt edasi saab näitust kaeda Riigikogu näituste saalis.

Varasem, rahvapärane luterlik kirikulaul sisaldab improviseeritud meloodilisi kaunistusi ja vaba mitmehäälsust – enamik inimesi õppis ja mäletas laule kuulmise järgi. Esimesed eestikeelsed lauluraamatud ilmusid trükis juba 17. sajandil, millest võib järeldada lugemisoskuse laiemat levikut rahva hulgas. Vanad lauluraamatud sisaldavad ainult laulusõnu ja on ilma nootideta. Siiski leiame vanimast, Stahli lauluraamatust (1637) ka noodikirjas viisinäiteid.

18.–19. sajandil püüti lauluviise ühtlustada. Eesmärgiks seati lihtsa meloodiaga kirikulaul. 19. sajandil hoogustus ka orelite ehitamine kirikutesse ning koguduselaulu saatmine orelil muutus üldiseks. Ilma nootideta lauluraamatu kõrvale astus lauluviiside raamat ehk koraaliraamat, mida kasutasid koguduste organistid.

Minevikus saatis vaimulik laul inimest hällist hauani. Sageli oli lauluraamat laste esimeseks lugemisvaraks. Oma lauluraamat kingiti noortele leeripäeval, seda kanti kaasas pühapäevasel jumalateenistusel, kasutati kooli lugemis- ja laulutundides ning kodudes. Mõnel pool pandi lauluraamat kadunukesele viimsele teekonnale kaasa.

Näitust tutvustava teksti koostaja on Ene Hiio. Tutvustuse täisversiooni saab lugeda:  EELK Tallinna Jaani koguduse FB lehelt: https://www.facebook.com/profile.php?id=100079904896376&fref=ts

Järgnevalt refereerime ajalehes,,EESTI KIRIK” ( Nr4, 01.02.2023) õigusteaduse doktor Priit Kama selgitust, milline on vanemate otsustusõigus laste usulisel kasvatamisel ja harimisel nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi:

– Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt peab riik austama vanemate õigust tagada lastele vanemate usuliste ja filosoofiliste (mõnes keeles tõlgitakse viimast sõna „maailmavaateliste“, mis annab mõtet ehk paremini edasi) veendumustega kooskõlas olev haridus (1. lisaprotokoll art 2). ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi austavad riigid vanemate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluva usuvabaduse rakendamisel (art 14 lg 2). 

– Mingit maailmas üldtunnustatud vanust, millest alates muutuks lapse otsustusõigus tähtsamaks tema vanemate omast, ei ole. Enamasti leitakse, et see peaks juhtuma millalgi enne lapse päris täiskasvanuks saamist. Eri riikides varieerub see murdepunkt tavaliselt 14. ja 16. eluaasta vahel. Selliseks näiteks on ka Eesti kirikute ja koguduste seadus, mille järgi võib noorem kui 15aastane laps kuuluda kogudusse „oma vanemate või eestkostja loal“ (§ 10 lg 2).

– Usuvabaduse hulka kuulub ka võimalus usku õpetada. See võib toimuda avalikes koolides – muidugi neile, kes seda ise või kelle vanemad seda soovivad. Kuid rahvusvaheliste lepingutega ei ole riigid endale võtnud kohustust võimaldada konfessionaalse usuõpetuse õpetamist avalikus koolis. Seda ei näe täna ette ka Eesti seadused – ehkki vabatahtlikku konfessionaalset usuõpetust avalikus koolis ei saaks millekski põhiseaduse vastaseks pidada. Riikides, kus konfessionaalset usuõpetus avalikus koolis õpetada ei saa, tuleb seda paratamatult teha kas pühapäevakooli vormis või kirikukoolides, mis annavad riikliku õppekava kõrval ka usulist kasvatust ja haridust.  Kui tõlgendada sätet nii, et ka kirikukoolis võiks laps õppida usuõpetust saamata, siis vähemalt põhikooli laste puhul seaks see kahtluse alla neid sellesse kooli saatnud vanemate õiguse lapsi enda maailmavaate kohaselt kasvatada ja usuliselt suunata, mida rahvusvahelises õiguses tunnustatakse.

– Võib muidugi juhtuda, et mõnele lapsele on kirikukool tõsiselt vastunäidustatud. Sel juhul oleks õige vahetada kooli, mitte püüda olukorda lahendada lihtsalt usuõpetuse ärajätmisega. Nii oleks mõistlik mitte asuda erakooliseaduse sõnastust kuidagiviisi täpsustama, vaid tõlgendada seda kooskõlas vanema õiguse ja kohustusega last usulistes valikutes suunata ning maailmavaateliselt kasvatada, mis annab talle ka õiguse usulise hariduse andmiseks oma lapsele kirikukooli valida.

artikkel täies mahus http://www.eestikirik.ee/usuopetusest-kirikukoolis/

„Dominikaani kunstnike kokkusaamine Tallinnas on osa pikaajalisest traditsioonist, milles kunsti nähakse kui jutlustamise vormi, süüvimise ja halastuse, kohtumise ja dialoogi paika,“ kirjutab ordu Prantsusmaa provintsiaal Nicolas Tixier tervituses kultuuripäevadel osalejatele. Kultuuripäevade programm sisaldab lisaks vaimulikele sündmustele – missad, vesprid ja hommikupalvused – dominiiklastest kunstnike näituse Katariina kirikus ja Theatrumi hoones, Dante „Jumaliku komöödia“ kuulamise, kaks kontserti, samuti terve rea loenguid ja ümarlaudasid. Ansambli Vox Clamantis kontserdil Niguliste kirikus tuleb esiettekandele Pärt Uusbergi poolt nendeks kultuuripäevadeks kirjutatud teos „Mon âme a soif“.

Kultuuripäevade raames pühitseb missa ja peab loengu ka ordumeister Gerard Francisco Timoner III. Suur hulk kultuuripäevade sündmusi tehakse kättesaadavaks internetis. Kultuuripäevade kaaskorraldajateks ordu kõrval on Rooma-Katoliku Kirik Eestis ja sihtasutus Theatrum ning kultuuripäevade programm on nähtav nende veebilehtedel.

allikas: eestikirik.ee

Kuula meie saateid laupäeva hommikuti kell 9.00,, Ole terve”, milles anname nõu, kuidas oma emotsioone juhtida ja enesega toime tulla.

Ka saates Aja Silm on emeriitõpetaja käsitlenud inimese hingeseisundit ja abi sellises olukorras. https://raadio7.ee/podcast/aja-silm-2018-04-14/

Paavsti visiit algab 22. septembril Leedus, seejärel on paavst Franciskus 24. septembril Riias ja 25. septembril Tallinnas.

Foorumil pidasid ettekanded Ruth Alas, EBS teadusprorektor juhtimise õppetooli juhataja. Aitab mõista erinevate ettevõtte elutsükleid ning selle läbi ka erinevaid juhitüüpe. Saku Pitkänen, Soome ICCC esindaja ja Soome Ekspordi Instituudi Finpro vanemkonsultant. Räägib teemal Kutsumusest reaalsusesse. André Andersson, Focus Business School esindaja Rootsist. Mees, kes teab rääkida ettevõtja sotsiaalsest vastutusest.

Sigbjørn Ravnåsen, raamatu Tõde ja tegu autor, Norra endine parlamendiliige. Tutvustas lisaks raamatu esitlusele  Norra ühest suurima majandusliku, usu ja poliitilise reformaatori Hans Nielsen Hauge tõekspidamisi ning eetikat.

Osavõtjatel oli eesõigus kuulata  kahte intervjuud eestlastest ettevõtkatega – Väino Põllumäe, mitmete Lõuna-Eesti ettevõtete omanik  ja  Raigo Tammo, ettevõtete Estanc ja Tammer omanik rääkisid  vaimulikust juhtimisest ning tippjuhtimisest.

Sarnane eeskoste oli ka hiljem Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise põhjuseks, kus prantsuse nunn Marie Simon-Pierre, kes paranes täielikult Parkinsoni tõvest, paludes paavst Johannes Paulus II-lt oma paranemist. Mõlema paavstiga on seotud veel mitmeid imetegusid, mida peetakse katoliku kirikus kehtivaks ja on eelduseks kanoniseerimisele. Püha Tooli juures asuv Pühakute Kongregatsioon kaalub põhjalikult iga juhtumit ja kehtivust vastavalt Püha Tooli välja antud kanoniseerimise seadusele.

Kuid kanoniseerimise juures määravaks on lisaks Vatikani kirikukogule kaks olulist tegu: juutide abistamine teise maailmasõja ajal ning suhted ida-kirikuga. Vatikani allikate andmetel olevat Roncalli mitmetele juudi soost lastele kirjutanud ristimistunnistusi Bulgaarias ja Rumeenias, et päästa nad koonduslaagrisse saatmise eest. Roncalli, teades juutide vastaseid kuritegusid terves Euroopas, aitas neid igas riigis, kus ta viibis nuntsiusena või olles diplomaatilises teenistuses. Isegi kui ta paavstina liikus ringi Roomas, palus ta ühel päeval peatada auto ning astus juudi sünagoogi, et kohtuda rabiga ning anda talle oma õnnistus.

Kuid kanoniseerimise juures määravaks on lisaks Vatikani kirikukogule kaks olulist tegu: juutide abistamine teise maailmasõja ajal ning suhted ida-kirikuga. Vatikani allikate andmetel olevat Roncalli mitmetele juudi soost lastele kirjutanud ristimistunnistusi Bulgaarias ja Rumeenias, et päästa nad koonduslaagrisse saatmise eest. Roncalli, teades juutide vastaseid kuritegusid terves Euroopas, aitas neid igas riigis, kus ta viibis nuntsiusena või olles diplomaatilises teenistuses. Isegi kui ta paavstina liikus ringi Roomas, palus ta ühel päeval peatada auto ning astus juudi sünagoogi, et kohtuda rabiga ning anda talle oma õnnistus.

Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Wojtyła oli esimene mitte-itaallasest paavst rohkem kui 400 aasta jooksul ja üldse kõige esimene Ida-Euroopast tulnud katoliku kiriku pea.Idabloki lagunemine Euroopas omistatakse poolakast paavsti Johannes Paulus II teoks. Ta toetas täielikult Solidarnosti liikumist Poolas ja tema tihe sõprus Lech Wałęsaga päädis sellega, et 1980. aastal tunnistas Vatikan ametlikult Solidarnosti liikumist

13. mail 1981. aastal sooritati Johannes Paulus II-le Roomas Püha Peetruse väljakul atentaadikatse, kui teda tabas üldaudientsil kaks lasku. Seda seostakase kaudselt temale omistatud imega, et paavst sellest surmavast tulistamisest elusalt tuli välja. Hiljem on oma tervendamise pühendanud Johannes Paulus II Fatima Neitsi Maarjale ning tänaseni hoitakse paavsti tabanud kuuli Portugalis pühakuju krooni sees.

Kedagi ei jäta puudutamata järjest enam eskaleeruv konflikt Ukrainas, mis on kaasa toonud hulgaliselt inimohvreid ja ähvardab kujuneda kodusõjaks keset Euroopat. On äärmiselt traagiline, et rahumeelsed meeleavaldused on muutunud vägivaldseks ja riik on kasutanud oma rahva vastu äärmuslikke vahendeid. Kahjuks on leidunud jõude, kes on seda konflikti õhutanud ja ülesehitavale kokkuleppele jõuda on ääretult raske.

Kutsun üles toetama kõiki lepitus- ja rahupüüdlusi Ukrainas, et sealne rahvas võiks üksteist ja demokraatlikke norme austades lahendada oma ühiskonna ees seisvad probleemid. Loodame tänasel keskpäeval allakirjutatava kokkuleppe jõustumisele ning osapoolte koostööle.

Kuulutan eeloleva pühapäeva, 23. veebruari Ukraina rahu ja vabaduse eest palvetamise päevaks. Mälestagem sel päeval Ukraina rahutustes hukkunuid ning palvetagem nende perekondade ja kõigi kannatanute pärast.

Ajal, mil tähistame Eesti iseseisvuspäeva, kandkem südames ka oma õdesid ja vendi Ukrainas, toetades nende riigi iseseisvust ja arengut.

+Andres Põder

Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge külastas Kadriorus oma visiidil 20. jaanuaril Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest.

Presidendiga kõneleti kiriku rollist tänapäeva maailmas ja Eesti ühiskonnas. Ühtlasi puudutati põgusalt luterliku kiriku mõju eesti kultuurile, viidates ühtlasi seosele varase kirjaoskuse leviku, laulupidude traditsiooni tekke ja luterliku kiriku rolli vahel. Kohtumise teemadel peatuti ka luterliku kiriku osast praeguses Eesti ühiskonnas ja selgemast panustamisest kogukondades.

Samal päeval leidis aset ka peasekretäri kohtumine peaminister Andrus Ansipiga. Kohtumisel oli kõne all Luterliku Maailmaliidu oluline roll põgenike abistamisel. Peasekretär viitas sellele, et Luterliku Maailmaliidu (LML) loomisel aastal 1947 mängis olulist rolli fakt, et pärast II maailmasõda oli iga kuues luterlane maailmas põgenik. Kuna nende seas oli palju eestlasi ja lätlasi, mängisid Eesti luterlased otsustavat rolli LML-i rajamise juures.

LML-i peasekretär osutas asjaolule, et tänapäeval on LML ÜRO Põgenike Ülemkomissari suuruselt viies rahvusvaheline partner ning suurim usupõhine partnerorganisatsioon kogu maailmas. LML panustab praegu oluliselt relvakonfliktide eest põgenike aitamisele. Keenia Dadaabi põgenikelaager on oma 400 000 põgenikuga maailma suurim. LML kannab hoolt ja panustab ka Jordaanias Süüria konflikti põgenikelaagrisse, et pakkuda minimaalsetki abi ja peavarju sadadele tuhandele põgenikele.

Peaminister Andrus Ansip peatus ka pärast taasiseseisvumist aset leidnud kirikuhoonete tagastamise ja taastamise protsessil Eestis.

Peasekretär Martin Junge osales ka EELK vaimulike konverentsil ,, Usutav usk”, kus ta pidas ettekande ,, Elu evangeeliumi rõõmus”.

Euroopa noorte kokkutulek Strasbourgis

28|12|2013 – 01|01|2014

Paljudele eestlastele on tuntud Taizé klooster, mis asub Prantsusmaal Lõuna-Burgundias, olles koduks rahvusvahelisele oikumeenilisele kogukonnale. Tänapäeval koosneb vennaskond rohkem kui sajast vennast, kes on tulnud katoliiklikust ja mitmest protestantlikust kirikust ning esindavad rohkem kui 25 rahvust.

Alates 1950. aastate lõpust on tuhanded noored mitmetest riikidest, sealhulgas Eestist, leidnud tee Taizésse, et võtta osa iganädalastest kohtumistest palvete ja arutluste keskel. Lisaks sellele külastavad vennad erinevaid riike ja korraldavad väiksemaid ja suuremaid kokkutulekuid Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, mis on üks osa „maapealsest usalduse palverännakust”.

Peagi on toimumas järgmine suur kokkutulek – Euroopa noorte kokkutulek, mis toimub sel aastal Strasbourgis – 28. detsembrist 2013 kuni 1. jaanuarini 2014. Taizé Vennaskond valmistab ette kohtumist, milleks kutsusid neid katoliiklikud ja protestantlikud kirikud ja kogudused mõlemal pool Reini jõge. See oodatud suursündmus toob kokku kümned tuhanded noored järgmiseks „usalduse palverännaku” etapiks, mille alustas Vend Roger 1970ndate aastate lõpus.

Euroopa kokkutulekud on mõeldud peamiselt noortele vanuses 16 – 35 eluaastat. Oled väga kutsutud, et saada osa palverännakust ja kohtuda kümnete tuhandete toredate noortega, kes tulevad kokku üle terve maailma. Nii uskujad, kui usus kahtlejad- kõik on teretulnud, et muuta aasta lõpp eriliseks ja meeldejäävaks ning minna rõõmuga uude aastasse!

Võta osa kokkutulekust Strasbourgis ja…

… palveta laulus ja vaikuses linnas, mis on lepituse sümboliks.

… ühine kümnete tuhandete noortega Euroopast ja kaugemalt usu sügavama mõistmise otsinguil.

… saa osa Alsace’i ja Badeni perede külalislahkusest.

… kohtu inimestega, kes kuulutavad oma eluga evangeeliumi tänapäeva väljakutsete keskel.

Vaata videoklippe eelmistest kokkutulekutest.

Praktiline info

Eesti grupp sõidab Strasbourgi suure mugava bussiga ning sõidukulud on ainult 134 eurot. Kohapeal makstav osalustasu, mis katab söögi, kohaliku transpordi ja muud kokkutuleku kulud, on 55 eurot.

Väljasõit on 25. detsembri õhtul ning tagasi Tallinnasse jõuame 4. jaanuari varahommikul.

Osalejad majutatakse enamasti kohalike juurde peredesse – nii Strasbourgi kui ka selle lähedal asuvatesse küladesse mõlemal pool Prantsusmaa-Saksamaa piiri. Mõned osalejaist ööbivad kirikusaalides, koolides jne.
Kokkutuleku programm

Laupäev, 28. detsember
Kell 8 – 12: saabumine ja vastuvõtt esmalt erinevates vastuvõtupaikades, seejärel kirikutes ja peredes (linnades ja külades nii Prantsusmaal kui Saksamaal);
Minek Strasbourgi
17:30 Õhtusöök näitusehallides
19:00 Õhtupalvus näitusehallides ning suurtes kesklinna kirikutes.
Tagasipöördumine perede juurde.

Pühapäev, 29. detsember
Pühapäevahommikune teenistus võõrustajakoguduses, , millele järgneb kohtumine kohalikega. Lihtne ühine eine.
Minek Strasbourgi
Pärastlõuna kesklinna erinevates paikades ning näitusehallides: töötoad, mille teemadeks on sotsiaalne kaasamine, usk ja sise-elu, kunstiteemad…

17:30 Õhtusöök näitusehallides
19:00 Õhtupalvus näitusehallides ning suurtes kesklinna kirikutes.
Majutuspaika naasmine.

Esmaspäev – teisipäev, 30. – 31. detsember

Hommikupalvus kohalikes koguduses, seejärel väikesed arutlusgrupid ja kohtumine inimestega, kes on seotud kohaliku kogukonna eluga.
12:00 Lõunasöök näitusehallides
13:15 Palvus näitusehallides ning suurtes kesklinna kirikutes
Pärastlõuna kesklinna erinevates paikades ning näitusehallides (30.dets. – töötoad, 31.dets. – kohtumised elukohariikide kaupa)
17:30 Õhtusöök näitusehallides
19:00 Õhtupalvus näitusehallides ning suurtes kesklinna kirikutes.
Majutuspaikadesse naasmine.
31. detsembril kell 23:00 kohalikes kogudustes toimub palvus maailmarahu eest, millele järgneb “rahvuste festival”. Umbes kell 2 öösel minnakse tagasi peredesse.

Kolmapäev, 1. jaanuar
Osavõtt kohalike koguduste hommikuteenistusest, seejärel lõunasöök võõrustajate juures.
Minek Strasbourgi
Ärasõit Strasbourgi kesklinnast (bussidele alates kella 17st)

Kokkutulekuga seotud informatsioon www.taize.fr

Registreerumine reenatolmik@gmail.com

Tule meiega!

Reena Tolmik

Kontaktisik

reenatolmik@gmail.com

Täna, 1.oktoobril  – 20 aastat tagasi –  läks  toonase Eesti Raadio kolmandast programmist eetrisse programm nimega Raadio 7, millest kasvas tänane Raadio 7 .  Jumala arm on meid kandnud ja sõpradega koos oleme saanud kuulutada Head Sõnumit nii Eestis kui üle piiride.  Täname Teid, et olete aastatepikku olnud ustavad ja toetavad!

Rõõm on Teiega koos tänada Jumalat 13.oktoobril kell 11.30  Eesti Kristliku Nelipühi Kirikus, Tallinnas Toompea 3. tänujumalateenistusel.

Olge väga hoitud!

Piiblikool toimub Tallinnas, Koskla 18 ja selle programm on ühe aasta pikkune. Piiblikoolis õpetavad parimad praktikud Eesti vabakogudustest, nagu Meego Remmel, Joosep Tammo, Gunnar Kotiesen, Timo Lige, Veljo Kaptein, Rein Uuemõis, Allan Kroll jt.
Kooli sisseastumiseks tuleb saata 02. septembriks vabas vormis avaldus ja pastori soovitus aadressil Annemõisa 8, Tartu või e-kirjaga piiblikool@ekklesia.ee.

Täpsema info leiab veebilehelt piiblikool.ekklesia.ee.